Anna Hedwig Büll on Eestis pärit misjonär, kes sündis ja elas Haapsalus. Büll oli pärit heal järjel perekonnast. Tema isa Theodor Büll oli Haapsalu kuulsa mudaravila omanik ja vahepeal ka Haapsalu linnapea. Pere elas majas, kus tänapäeval asub Iloni Imedemaa.

"24-aastaselt liikus ta Türgisse Marashi linna (tänapäeval Kahramanmaraş -toim.) orbudekodusse, kus ta sattus armeenlaste genotsiidi sündmuste keskele. Väidetakse, et ta päästis seal tuhandeid inimesi, lapsi, naisi, mehi" rääkis Jaaks.

Armeenia genotsiid oli esimese maailmasõja päevil 1915.–1917. aastani toimunud Osmani riigi poolne armeenlaste süstemaatiline hävitamine, mille käigus hukkus üle 1,5 miljoni inimese.

Jaaks on mõtisklenud selle üle, miks Büll ikka just Türki läks. "Ta läks sinna õpetajaks, aga sisuliselt hakkas ta neile emaks ikkagi, sest neil ei olnud vanemaid. Teine asi on ikkagi see kristlik taust. Ma kujutan ette, kuidas ta seal riigis nende kristlastega leidis tohutu sideme. Ta on kirjeldanud, kuidas ta käis koduvisiite tegemas ja kuidas talle läks hinge see, kuidas nad jumalast rääkisid," seletas Jaaks.

Jaaks kirjutas Bülli eluloo põhjal romaani "Taeva tütred", milles ta üritas naist puudutavaid fakte võimalikult paigas hoida, kuid lisas ka fiktiviseid tegelasi. Raamatus ei lasku Jaaks traagiliste sündmuste kirjeldamisel ülemäära detailidesse. "Mulle tundub, et meil on praegu ühiskonnas nendest sõdadest piisavalt," põhjendas ta. Romaan saavutas Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel kolmanda koha.

"See on uskumatu lugu, kuidas siit väiksest Eestist läheb üks naine ja teeb kõike seda," kommenteeris Jaaks, miks ta Büllist raamatu otsustas kirjutada. Kui raamatu tegevus lõpeb 1921. aastal, mil Büll naaseb Eestisse, siis oma edasises elus aitas Büll veel näiteks Aleppos põgenikelaagris armeenlastel end taas jalule saada.

Büll on Jaaksi sõnul Armeenias tuntud ja armastatud ning naine on seal ka näiteks margile padnud.