Haapsalu raudteejaama perroonilt seadsid huvilised sammud umbes 600 meetri kaugusel asuva auruvedurite pöördesilla juurde. Selle kohta oli päevavalgele tulnud, et 20. sajandi alguses rajatud tehnikamälestis ehitati 1958. aastal algsest pikemaks.

Reedel sai aidata muuseumil pöördesilda mõõta laseri ja ka mõõdulindi abil. Silla pikkuseks saadi 22 meetrit ja kolm sentimeetrit. See on 2,5 meetrit pikem kui silla pikkus 20. sajandi alguses rajamise ajal. Vana ajaleheartikli põhjal on teada, et 1958. aastal lõppes ka silla ja sellele sõitnud veduri kondijõul pööramine.

"1958. aasta varakevadel olid töömehed teinud selle täiustuse siia, et võeti veduritelt suruõhku ja suruõhu agregaat siis nii-öelda ajas seda pöördõhku ringi. Seni tegid seda niinimetatud pööra-jürid – mehed oma ihurammu abil keerasid 180 kraadi veduri ümber," selgitas raudtee-, side- ja kultuuriloo muuseumi juhataja Talis Vare.

Uudishimupäevale tulnud Tormi Erstul on huvi raudtee ajaloo vastu, mis sai alguse sellest, et ta on ise raudtee ääres elanud.

"Mind on huvitanud, miks see raudtee siia tuli, kas see tuleb tagasi ja mis seis praegu on. Teisena ma tooks välja, et transport ise, ühistranspordi vaatest, on minule hästi palju huvi pakkunud – tehnoloogiad, erinevad sõiduvahendid," ütles ta.

Viimased auruvedurid, mis seda pöördesilda kasutasid, võisid Haapsalus sõita veel 1970. aastate alguses.