"Mäletan, et see tuli väga ootamatult, Pärli otsustas tulla kümme nädalat varem," meenutas Marlis Timpmann, enneaegse lapse ema. "Hirm oli alguses suur. Sündides mahtus ta mulle käsivarre peale, oli kuskil kilepiimapaki suurune. Kusjuures piimapakk tundus mulle isegi raskem. Pärli kaalus 1,4 kilo, millest ta võttis veel natuke alla."

Ema meenutas, et raskemad momendid olid siis, kui last vaadates tundus, et ta on ikka nii väike ja abitu. "Kõige tähtsam oli hoida teda soojas ja kaalu koguda. Hirmus oli siis, kui laps ikka kaalust kaotas või läks natuke kollaseks," ütles Timpmann.

"Mina olen täiesti tavaline laps ja ma ei mõtle eriti selle peale, et olen enneaegne," ütles 13-aastane Pärli Peäske. "Õpin praegu MUBAs balletti, teen Estonia teatris etendustel kaasa, mängin viiulit ja käisin ka laulmas."

"Õnneks oli meil väga hoolikas perearst, kes võttis meid oma südameasjaks ja jälgis meid siis, kui olime haiglast koju saanud," meenutas Timpmann. "Kontrollis peab tavapärasest tihedamini käima. Kaalust juurdevõtmine oli ikka eluküsimus."

Ida-Tallinna Keskhaigla neonatoloogia osakonna juhataja Pille Andresson ütles Pärli pere juttu kuulates, et pigem on tänasel päeval sellised õnnelikud lood, kus enneaegse lapse tervisega on kõik korras ja ta elab täiesti tavalise lapse elu pigem normaalsus, kui erandlik. "Eestis sündinud enneaegsete laste ravi tulem ja ka edaspidine elukvaliteet on väga hea, nad on terved ja need lapsed ei peaks end tundma teisiti kui ajalisena sündinud lapsed," ütles ta. "Enneaegsest sünnist räägitakse alates 22 rasedusnädalast sündinud laste puhul."

17. novembril, rahvusvahelisel enneaegse sünni päeval tulevad Ida-Tallinna keskhaiglasse külla enneaegsena sündinud lapsed ja naistekliiniku personalil on suur rõõm rõõm näha, et pisikestest beebidest on saanud väga tublid lapsed.

"Viis protsenti kõikidest elusalt sündinud lastest on enneaegsed," ütles Andresson. "Vaatamata meditsiini kiirele arengule ei ole see protsent aastate jooksul muutunud. Põhjusi, miks lapsed varem sünnivad, on väga mitmeid. Üldjuhul on põhjused kombineeritud, tulenevalt ema tervisest võib olla vajadus rasedus lõpetada, vahel tekib organismis põletik."

Andresson paneb enneaegselt sündinud laste vanematele südamele, et kui enneaegne laps sünnib, pole vaja hakata mõtlema, et miks laps nii sündis ja kes on selles süüdi. Ka lastearstid ei oska sageli konkreetset põhjust öelda.

Kõige väiksem beebi sündis eelmisel aastal viis kuud enne tähtaega. "Ellujääjate osakaal Eesti laste hulgas on praktiliselt 99,2%," ütles Andresson. "Eesmärk on ikkagi lapse elukvaliteet. Arstid õpivad koos enneaegsete laste peredega. Tänapäeval ongi ravisse juurde tulnud perekesksus, et pere ise on meeskonna liige, osaleb beebi hoolduses, on kursis, kuidas beebil läheb ja missugused on ravimeetodid. Kogu see keeruline meditsiin on viidud pere juurde perepalatisse, mitte beebi pole viidud meditsiiniseadmete juurde."