"Kontaktläätsede valmistamise tehnoloogia uueneb iga viie aasta tagant," ütles optometrist Jaanika Kont. "Nüüd on olemas ka sinise valguse kaitsega läätsed neile, kes istuvad hommikust õhtuni arvutis või telefonis, et silmapõhja kaitsta."

Kondi sõnul näeb ta oma igapäevatöös, et esimesed kaks aastat ollakse kontaktläätsede hooldamisega hästi korralikud. "Pikaajaline läätsekandja on aga liiga enesekindel, et temaga midagi ei juhtu. Kui kontaktläätsi valesti kasutada, siis silma kordasaamiseks kulub vähemalt 1,5 aastat. Läätse valesti kasutamise tagajärjel võivad tekkida põletikud, silm läheb tundlikuks, limaskestad hõõrduvad ära, silm on kibe ja siis süüdistatakse läätsi, aga tegelikult on süüdi inimene ise."

Kondi sõnul teevad läätsekandjad kaks kõige olulisemat viga. "Unustatakse, et läätsi peab pesema õhtul enne konteinerisse ja hommikul enne silma panemist. Kui lääts on must, saab silm vähem hapnikku, läheb roosaks ja hiljem punaseks. Kui see pidevalt kordub, võib juhtuda, et silmale jääb pärast põletikku arm ning enam polegi võimalik läätsi kanda."

"Teine oluline viga on see, et ei osata läätse pakendist või konteinerist välja võtta," ütles Kont. "Läätse ei tohi mitte kunagi kuskilt näpuga kinni võtta, vaid tuleb kallata otse peopesale. See on oluline selleks, et vältida vigastusi läätse peal. Mikropragu läätsel võib silma katki teha. Vahel kaebab klient silmas ebamugavustunnet ja mikroskoobi all on näha, et läätsest on lausa kild väljas."

"Oluline on ka see, et läätsi ei tohi pesta veega ega füsioloogilise vedelikuga, vaid ainult spetsiaalse hooldusvahendiga," ütles Kont. "Saun ei mõju läätsele hästi, sest läätse pind kuumas mõraneb. Samuti peaksid naised enne läätsed silma panema ja alles siis meikima. Väga ettevaatlik tuleb olla kõikvõimalike aerosoolidega, näiteks juuksehooldusvahendid, mida pihustatakse endale peale ja enda ümber, sest kõik, mis õhus lendub, jääb läätse külge kinni. Ja kaks tundi enne magamaminekut peaks silmad olema läätsevabad."