"Doula ehk elukutseline sünnitoetaja on naine, kes on teisele naisele toeks nii sünnitust ettevalmistavas protsessis kui ka sünnitusel," ütles Maarika Mesipuu-Veebel, kes on doulana olnud üle 50 sünnituse juures. "Minu ülesanne on toetada naist kõigis tema valikutes, doula on alati naise poolt. Aga samas toetan ma ka kogu peret, nii isa kui ka pere teisi lapsi."

Doula nimetus tuleb vanakreeka keelest ja tähendas algselt naissoost orjatari, tänapäeval siis naist, kes teenib teist naist sünniprotsessi eel ja ajal. "1960-ndate paiku hakkas Ameerikas see liikumine levima, tekkis huvi aktiivsünnituse vastu ning taheti, et sünnitused oleksid loomulikumad. See viiski kodusünnituse suure populaarsuseni," ütles Mesipuu-Veebel. "Meile jõudis see teadmine 90-ndatel aastatel."

Televaatajale tuttav sarjast "Õnne 13"

Maarika Mesipuu-Veebel on õppinud näitlejaks, mänginud Rakvere teatris ning tema hääl ja nägu on tuttavad populaarsest telesarjast "Õnne 13". "Doula elu kutse tuleb naise ellu tavaliselt isikliku eluga seonduvalt ehk siis, kui endal sünnib laps. Teadsin, et soovin sünnituse ajal olla toetatud ning kui sain teada, et on sünnitoetaja, kes selle kõigega tegeleb, pöördusingi kohe tema poole," ütles Mesipuu-Veebel.

"Sünnitoetaja on koolitatud professionaal, kes on läbinud kursused ja koolituse, kus õpitakse kõike sünnituse ja naise füsioloogia kohta, samuti psühholoogiat ja muidugi väga palju praktilisi oskusi, mida kõike sünnitava naise heaks teha saab," ütles Mesipuu-Veebel. "Õpitakse ka meditsiinivaldkonda puutuvaid aspekte, et sünnitoetaja mõistaks, mis võimalusi haiglas naisele võidakse pakkuda."

"Erinevus ämmaemandaga on selles, et kuigi mõlemate ülesanne on toetada sünnitavat naist, on ämmaemand meditsiinilise taustaga, aga doula ei tee ühtegi meditsiinilist protseduuri," selgitas Mesipuu-Veebel. "Kodusünnitusel on lisaks doulale kindlasti kohal ka kodusünnituseks sertifitseeritud ämmaemand."

Doula tugi on eriti väärtuslik kriitilistest olukordades

Sünnitoetaja sõnul on doula eriti väärtuslik abiline siis, kui ettekavatsetud ja detailselt läbi mõeldud sünnitusplaan kildudeks kukub ning naine kiiresti haigla opiplokki tuleb toimetada. "Doulal on juba teekaart olemas ja ta teab, kuhu naine sünnituse ajal võib sattuda, sel teel võib olla soid ja kärestikke, mida on vaja ületada," ütles Mesipuu-Veebel. "Aga doula on neis situatsioonides varem olnud ning oskab oma teekäijat neist rasketest kohtadest läbi aidata. See tähendab, et ka kõige hullemas olukorras on sünnitaja kuuldud ja nähtud, sest on keegi, kes väljendab talle täielikult oma toetust."

Maarika Mesipuu-Veebel sünnitas oma teise lapse koos abikaasa ja 2,3 aastase lapsega. "Ämmaemand lihtsalt ei jõudnud õigeks ajaks, sest oli teisel sünnitusel," meenutas ta. "Minu doula oli arvutiekraani vahendusel kogu aeg meiega koos. Ma olin selleks ajaks juba ise doula ja oskasin märke lugeda. Aga minu perest oli väga palju abi. Näiteks laps tuli vahepeal kaussi hoidma, kui abikaasal enam igale poole käsi ei jagunud."

"Nabanööri lõikamisega on aega küll ja küll, sellega ei ole kiiret," kummutab Mesipuu-Veebel rahvasuus levinud tõdemuse, et nabanöör tuleb kohe pärast lapse sündi läbi lõigata. "Terve lapse puhul on kasulik, kui nöör pulseerib ja platsenta edastab veel verd vastsündinud beebile."

Aasias imetavad vanaemad oma lapselapsi

Veebel meenutas lugu doulade koolituselt, kus räägiti, et kui Adik Levin tuli ettepanekuga, et proovime jätta vastsündinud lapsed emade juurde nagu ta oli näinud läänes tehtavat, läbis ämmaemandaid ärev kahin, et kuidas nii, lapsed surevad siis ju ära.

"Imetamise lõpetamine on iga naise isiklik otsus," ütles Mesipuu-Veebel. "Naise keha suudab imetamist jätkata väga kaua. Aasias näiteks imetavad vanaemad oma lapselapsi. Rinnapiima tootmist on võimalik esile kutsuda, stimuleerides rindadele tööd."

Sünnitoetaja sõnul on teadusuuringud tõestanud, et douladega sünnitanud naistel tekib sünnitustel vähem sekkumisvajadusi, nende keisrilõigete protsent on madalam, sünnitused kestavad ajaliselt vähem ning neil emadel on hiljem väiksem tõenäosus langeda sünnitusjärgsesse depressiooni. Samuti on nende naiste imetamiskogemus parem.

Surma-doula toetab inimest elu lõpus

Mesipuu-Veebel laiendaks naiseks olemise elukaare toetusspektrit veelgi, pakkudes toetust ka naise teises olulises eluetapis, milleks on üleminekuiga. "Samuti on võimalik toetust pakkuda elu viimases etapis," ütles ta. "Eestis on lisaks sünnidouladele juba ka paar-kolm professionaalset surma-doulat, kes aitavad valmistuda surmaks. Sünnidoulaks saab praegu ka Eestis õppida, surma-doulaks aga veel mitte."

"Erilised on need hetked, kus ma näen, et sellest, mis ma teen, on tõepoolest ka abi," ütles Mesipuu-Veebel. "Meenub kaksikute sünd, mis toimus haiglas. Eriline just selle tõttu, et tänu igakülgsele toetusele õnnestus emal esimene laps ise sünnitada ning vaatamata haiglas öeldule, et laste rinnaga toitmine on ebareaalne, suutis ema mõlemaid lapsi ka rinnapiimaga toita."