Mikiver, kes nüüdseks on 19-aastane, sai diagnoosi 11-aastaselt tavapärase tervisekontrolli käigus. "Mu veresuhkur oli 25 millimooli liitri kohta. Tavainimesel on see tegelikult kuskil nelja kuni kuue kanti. Seega mind suunati kohe edasi enda raviarsti juurde," rääkis Mikiver.

Mikiver meenutas, et ta oli alguses pigem segaduses ja kartis. "Ma olin väga hirmunud, mis edasi saab, kuna mulle väga palju ei räägitud," ütles ta. Kui esialgu toetas tüdrukut tema ema, siis mida aeg edasi, seda rohkem pidi ta ise enda eest vastutama hakkama. "Ma pidin väga ruttu suureks kasvama ja teadlikuks muutuma enda asjade osas," sõnas ta.

Märke diabeedi olemasolust pandi tähele alles diagnoosi saamise järgselt. "Me käisime täpselt enne seda reisil. Ma olin väga tujukas, mul oli kogu aeg janu, tahtsin kogu aeg magada, olin loid ja väga peenike," kirjeldas Mikiver.

Kõik välja toodud ilmingud kuuluvadki Kristi Peegli sõnul esimest tüüpi diabeedi diagnoosieelsete sümptomite alla. "Tavaliselt seome diabeeti kaalutõusuga, aga esimest tüüpi diabeet on seotud suure kaalukaotusega, metsiku janu, väga sagedase WC-s käimisega. Ja see sama tujukus näitab ära ka seda, et väga hästi käituv lähedane võib muutuda üsna ebameeldivaks," rääkis Peegel.

Diabeeti võib haigestuda igas vanuses inimene. "2021. aastal sai diabeedidiagnoosi 135 last, aga esimest ja teist tüüpi diabeeti kokku on 2021. aastal diagnoositud koguni 6700 inimesel ja 2022. aastal 5700 inimesel," rääkis Peegel.

Esimest tüüpi diabeedi puhul on tegu autoimmuunhaigusega, millesse haigestuvad peamiselt lapsed ja noored, kuid vahel ka täiskasvanud. Teist tüüpi diabeet kujutab endast aga ainevahetushäiret. Kui mõlemat tüüpi iseloomustab kõrgenenud veresuhkur, siis teist tüüpi diabeedi puhul hakkavad inimesed kosuma.

Hetkel mõõdab Mikiveri veresuhkru taset automaatne plaastrilaadne sensor, mis saadab info otse telefoni. "Kui veresuhkur on liiga kõrge, siis ma süstin endale insuliini juurde, mida tavainimese pankreas toodab automaatselt. Kui on madal veresuhkur, siis ma söön midagi juurde, milles on süsivesikuid. Pean peas arvutama, kui palju mida süüa, sest seal on õhuke piir, millal läheb midagi liiga paljuks," kirjeldas Mikiver.

Hetkel oleks Peegli sõnul vaja ühiskonnas juurde diabeedialast teadlikkust ja mõistmist. "Diabeedi kommunikatsiooni on kohutavalt raske teha. Meil on kogu aeg selline tunne, et meid ei mõisteta. Ühe haiguse nime taga on tegelikult 14 erinevat haigust," rääkis ta.

Peegli sõnul on Eestis umbes 100 000 teist tüüpi diabeedi põdejat, kellest diagnoosi on saanud üle 70 000 inimese.

Tänavusel diabeedipäeval ongi Peegli sõnul pandud kommunikatsioonis rõhku nendele inimestele, kel ei paista mitte kusagilt välja, et neid ohustab teist tüüpi diabeet. "Nad on normkaalus, nad on isegi sportlikud, nad valivad, mida nad söövad, aga nende probleem on see, et nad on hullult ebaregulaarsed, üle töötavad, vähemagavad inimesed," tõi Peegel välja.

Neid inimesi võib täpselt samamoodi ohustada teist tüüpi diabeet, mis on Peegli sõnul samuti väga kõrge geneetilise eelsoodumusega. "Me saame siinkohal tegelikult enda elustiili mõtestades, oma toitu mõtestades, oma tervise eest päriselt hoolt kandes väga palju ära teha," avaldas ta.