Kasside omavahelist käitumist ja mängu jälgides avastasid Ameerika teadlased, et kassidel on 276 erinevat näoilmet. Selleks filmisid teadlased kassikohvikus kasside tegevusi ja proovisid nii leida erinevaid ilmeid, mida kassid teevad.

"Kass on selline loom, keda vaadates saame kohe aru, mida ta hetkel tunneb, kas ta on nõus meiega suhtlema või mitte, on ta stressis või kardab," ütles Olga Sjatovskaja, Haabersti loomakliiniku peaarst. "Probleem on, et omanikud pigem ei saa aru, kui kassil on valunäoga ilme. Oma ilmega näitab ta meile, et tal on halb olla. Kui koer, kellel on valus, karjub, ulub või nutab, siis kass istub rahulikult nurgas ja ei näita midagi välja, elades nii oma kroonilise valuga."

Loomaarsti sõnul on see ka põhjus, miks kassiga pöördutakse arsti juurde liiga hilja. "Kui vastuvõtul arst ütleb, et loomal on valus, siis omanik ei saa tihti aru, et kust kassil see valu tuli, kui ta ei nuta ega karju."

Sjatovskaja sõnul on kassil hea olla, kui ta silmad on poolpilukil. "Kui ta vaatab pärani silmadega, siis ta kas on uudishimulik või kardab. Kui kass keelt limpsib, siis ta on stressis. Kui kassil on saba püsti, aga sabaots on kergelt konksus, siis tal on hea meel ning tal on omanikuga hea suhe," ütles Sjatovskaja. "Kui vastuvõtul ei taha kass meiega suhelda, siis ta kõrvad on kallutatud tahapoole, pupillid on suuremad ja ta limpsib närviliselt keelt. Visiidi ajal me näiteks nurrume kassile ja anname sellega kassile teada, et me oleme kassisõbralikud."

"Kui kass viiakse loomaarsti juurde, on see tema jaoks suur stress, sest kass armastab väga rutiini," ütles Sjatovskaja. "Kui omanik võtab kapist puuri, aga ei tee seda iga päev, on kass kohe kadunud, sest ta saab aru, et praegu midagi toimub. Tihti juhtub, et meile helistatakse ja öeldakse, et ei saa vastuvõtule tulla, kuna ei leia kassi üles. Tühistame visiidiaja, paneme telefoni ära ja kass ilmub välja. Kass suudab ära tunnetada inimese emotsionaalse seisundi."

Sjatovskaja sõnul on kassi tunded, kuulmine ja nägemine palju erksamad kui inimesel, erinevus on see, et kassid ei tunne magusa maitset, neil pole selleks lihtsalt retseptoreid. " Kassi seedimisharjumus on juba kaasasündinud ja sõltub sellest, mida tema ema sõi, kui ta oli tiine, mis ema sõi, kui ta oma poegi toitis, mis oli esimene toit, mida kassipojale peale emapiima pakuti ja mida kassipoeg ise sõi oma esimestel elukuudel."

Uue toiduga harjumine võtab kassil aega kaks kuni kaheksa nädalat. "Kui me tahame, et meie kassipoeg kõike sööks, peamegi selle aja jooksul talle erinevaid maitseid pakkuma."

Sjatovskaja sõnul on inimese valetõlgendus ka see, et kui kass tuleb meie juurde ja vaatab armsate silmadega otsa, tahab ta kindlasti süüa. "Kui kass tuleb meie juurde, siis loom tahab meiega suhelda, aga inimene arvab, et loom küsib nunnu näoga süüa. Loomal tekib kiiresti arusaamine, et inimese juurde tulles saab alati süüa. Ja kui kolmas kord tulles enam ei saa, võib loomal tekkida ka agressioon inimese vastu. Ülekaaluline kass on aga alati omaniku süü," ütles loomaarst.