2019. aastal ilmus Liina Saare esimene autoriplaat "Õhtulaulud" ning 2022. aastal album "Püüdmata tunne."

"Ma olen muusikat teinud terve oma elu," meenutas Saar. "Sain muusikapisiku ilmselt oma kolmelt vanemalt õelt, kes on minu muusikamaitset mõjutanud. Väikese tüdrukuna tahad olla ju ikka oma suurte õdede moodi, teha samu asju, mida nemad. Minu vanemad muusikaga ei tegelenud. Mulle on räägitud, et minu vanaisa mängis kitarri ja laulis, aga temaga ma kahjuks ei kohtunud. Olen tahtnud muusikaga tegeleda juba varajasest lapsepõlvest alates. See on olnud kulgemine, olen teinud kogu aeg seda, mis mulle endale meeldib. "

Lapsepõlves kuulas Saar põhiliselt raadiot. "Aga see oli pigem juhuslik, ma ise ei valinud, mida kuulata. Mäletan, et ema külastas Austraalias elavat onu ning tõi sealt kassettmaki, millega saime kassettidelt muusikat kuulata ja ka sõpradelt saadud lugusid salvestada. Mäletan, et juba algklassides pani muusikaõpetaja mind solistina laulma ja tulid ka esimesed laulukonkursid. Mulle see väga meeldis, sest siis sai ju tundidest ära. Veel on meeles, et minu õed mängisid omal ajal mingis EPT bändis pille ja mind kutsuti sinna üht päkapikulaulu laulma. "

Muusikakooli läks Saar õppima viiulit. "See oli ka juhuslik, mitte teadlik valik. Õppisin viiulit kokku seitse aastat ja viimased kaks aastast võtsin lisapillina veel tenorsaksofoni tunde. See oli kindlasti inspireeritud minu järjest kasvavast džässihuvist. Muusikaakadeemiasse läksingi õppima vastavatud džässmuusikaosakonda, kus mul avanes võimalus alustada esimese lauljana."

Lisaks muusika kirjutamisele on Saar ka Viljandi Kultuuriakadeemia hääleseade lektor ja rütmimuusika suuna juht. "Mulle sobib õpetamise ja muusika tegemise vaheline balanss, vajan aeg-ajalt oma muusikategemisse pause ja õpetamine sobib vahelduseks väga hästi," ütles Saar.

Saar meenutas aegu, mil ta esimest korda vaimustus muusika tegemisest. "Viljandi Kultuuriakadeemiasse tulid pärismuusikat õpetama Raivo ja Krista Sildoja, sel ajal algas ka Viljandi folkmuusika festival. Mulle meeldis Eesti ja Rootsi pärimusmuusika."

Saare sõnul kallutas teda džässi poole helikeel, mis mõjus talle väga värskena. "Mulle väga meeldis Astrud Gilberto." rääkis Saar oma eeskujudest. "Arvan, et mul on enamik tenorsaksofonist Stan Getzi soolosid peas. Väga meeldis tema muusikat kuulata ja kaasa laulda. Hilisemast ajast näiteks helilooja Oscar Petersoni muusika."

Olles Eestis juba mitu aastast džässmuusikat õppinud, läks Saar 2005. aastal Göteborgi vahetusõpilaseks. "See oli minu jaoks väga avardav, mida ma seal nägin," rääkis Saar. "Rootsis kirjutasid kõik ise muusikat ning see ei olnudki alati džäss. Sain aru, et muusikas on nii palju võimalusi ja ma pean ise leidma oma viisi, keegi ei ütle mulle, mida ma tegema pean."

Pärast vahetusaastat jäi Saar veel üheks aastaks Rootsi ning lõpetas Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia.

Muusikalistest mõjutajatest toob saar välja kaheliikmelise Norra ansambli Susanna and the Magical Orhestra, kus on laulja ja klahvpillimängija. "Nad mängivad peamiselt teiste lugusid, aga mind paelus, et ühest loost on võimalik teha arranžeering ja sünnib hoopis mingi teine maailm," ütles Saar. "Olin üllatunud, kui selle loo originaali kuulasin. Susanna laulmine on ka minu jaoks väga põnev, ta laulab hästi vaikselt, peaaegu sosinal, see oli minu jaoks oluline teadmine, et niimoodi võib ka. Et ei pea olema suure häälega naine nagu Ella Fitzgerald."

Laulukirjutamisande avastas Saar Muusikaakadeemias õppides, kui kohtus Ameerika laulukirjutaja Anthony Brankeriga. "Tema tunnis tegelesime heliloominguga ja tal oli väga lihtne metoodika. Hakkasime lugu looma takti, meloodiafraasi haaval. Kui algul tundus mulle loo kirjutamine väga raske, siis nüüd sain aru, et ma saangi sellega hakkama, muusika loomine on tehtav."

Saare sõnul aitab lavanärvi vastu hästi omandatud muusikaline materjal. "Sõltub, kui hästi oled omandanud selle, mida lavale esitama lähed," ütles ta. "Nõrgad kohad tulevad laval kohe välja, kui sa pole piisavalt harjutanud. Ilma muusikata maailm on väga nukker koht. Muusika ühendab ja selle mõju on ääretult suur. Mina ei tunne ühtegi inimest, kellele muusika ei meeldiks."