"Võtsin vastu otsuse, et olen oma loost valmis avalikult rääkima, kui kõik on seljataga. Täpselt aasta tagasi oli mu viimane ravipäev," ütles Janika Tänak. "Sain aru, kui paljusid inimesi see lugu tegelikult puudutas ja kui paljud said sellest abi."

Tänak kirjeldas, kuidas ta haiguse avastas. "Eelmise aasta jaanuari õhtupoolikul lugesin raamatut ja tundsin rinnas väikest hernesuurust tükikest," meenutas ta. "Läksin paanikasse, aga rahunesin kohe ka maha. Kirjutasin perearstile ja tema helistas tagasi ning kutsus mu kiiresti kontrolli."

Enda sõnul on ta oma tervise eest korralikult hoolt kandnud kogu aeg. "Mu parim sõbranna tegi selle protsessi kuus aastat tagasi läbi ja ma teadsin väga hästi, mis see tähendab. Pereringis rääkisin kohe kõigile, ma ei varjanud oma haigust."

"Janika diagnoosiks oli kolmiknegatiivne rinnavähk, mis on üks agressiivsemaid vähivorme," ütles onkoloog Elen Vettus, Tänaku raviarst. "Tihti ongi patsientideks just noored naised. Õnneks on ravi muutunud ja varases staadiumis avastatud rinnavähi puhul saab inimese terveks ravida, kuigi ravi on pikk ja agressiivne."

"Sain intensiivset keemiaravi ja 33 kiiritust," meenutas Tänak. "Ma olen palju nutnud, nutsin ravi kestel iga päev. Enesehaletsus tuleb peale, ravi oli kurnav, juuksed tulid täiesti ära, mis oli minu jaoks äärmiselt raske. Sellest tundest pole võimalik kõrvalt vaadates päriselt aru saada. Just emotsionaalne pool on väga raske. " Kogu ravi ajal tegi Tänak musta huumorit, ilma selleta oleks keeruline olnud. "Juuksuris oli hea käia, võtsid paruka ära, andsid juuksurile ja ise sai kohvi jooma minna," ütles Tänak.

"Vähki haigestumus tõuseb," ütles Vettus. "Koroona ajal ei saanud inimesed oma murega kohe õigel ajal arsti juurde ja täna me näeme neid tagajärgi. Noored, alla 35-aastased naised ei kuulu vähi sõeluuringusse, nad tihti ei mõtlegi oma tervise peale. Tänu Janika loole on mitmed elud päästetud."

Meedikud võivad ennetusest iga päev rääkida, aga inimeste kogemuslood mõjuvad kõige paremini. Janika ravi on nüüdseks minevik, aga kontrollis peab käima aktiivselt."

"Ma ei mõtle oma haigusele iga päev, aga kui ma näen neid naisi enda ümber, siis tuleb jälle meelde," ütles Tänak. "Kui ma näiteks toidupoes näen parukaga naist, siis mõtlen endamisi, et mis võitlust ta peab. Aga ma julgen öelda, et ma ei saanud haigusest mingit traumat endale. Ilmselt sellepärast, et ma sain diagnoosi alles pärast operatsiooni, kui kõik oli juba välja lõigatud. Ma kogu aeg uskusin, et saan terveks."