Praeguseks on kaevetöödega jõutud umbes 3 meetri sügavusele. "Looduslik pinnas on käes. Inimtegevusega seotud ja arheoloogiliste huvi pakkuvaid kihte enam välja ei tule," ütles Bernotas "Ringvaate" stuudios.

Töö käigus on leitud tuhandeid esemeid. "Töö materjalige veel käib. Hetkel tundub, et koguarv võiks jääda üle 10 000 juurde," ütles Bernotas. Eesti kõige suurem arheoloogiline saak see ei ole. Bernotas toob näiteks Mündriku arenduse Põhja-Tallinnas, kust leidude arv ulatus 45 000.

Leidude kogus kaevajaid ei üllatanud. "Seal pole varasemalt kaevatud ja tegu on suure alaga. Kui Tallinna kesklinnas ikkagi üle 1500 ruutmeetri lahti võtta, siis on välistatud, et sealt midagi ei leia," tõdes Bernotas.

Esemete kõige suurem väärtus on Bernotase hinnangul teaduslik. "Oleme saanud nii suures mahus uurida ühte keskaegset eeslinna kvartalit. Seda Tallinna kesklinnas enam nii suures mahus vist enam teha ei saagi. Väga hea teave sellest, kuidas inimesed on elanud ja tegutsenud," selgitas Bernotas.

Leidude hulgas on näiteks väga hästi säilinud anum, mis pärineb 16. sajandi teisest poolest. "Tihti jõuavad potid meieni ainult kildudena, aga see eksemplar on õnnestunud tervena saada."

Koolimaja kõrvalt tuli välja ka ahju tipus olnud kroonkahhel 17. sajandist. "Need on tegelikult krundile sattunud 18. sajandi algusest, kui rootslased kuhjasid kokku muldvalli. Sinna sisse on sattunud igasugust materjali."

"Sellel on kujutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi abikaasa Maria Eleonora. Peale Gustav II Adolfi surma 1632. aastal hakkas levima kerge isikukultus. Nii kuninga enda kui tema abikaasa pilte on igasugustel esemetel. Näiteks isegi tahikääridel," jutustas Bernotas.

Kaevamistööde käigus leiti ka 1500 aastat vana ambsõle katke. "Pärineb rahvasterännu ajast. Umbes 450–550 vahelisest perioodist," selgitas Bernotas. Põhja-Eestist on sarnaseid objekte leitud varemgi, aga Tallinnas on see esimene.

Esemete hulgas on ka üle 700 aasta vanu puidust mälestisi. Hästi säilinud puitesemete saladus peitub sõnnikus. "Sõnnik säilitab orgaanikat erakordselt hästi. See ei olnud kaki, vaid pigem näiteks põlluväetis," ütles Bernotas.

Kui eksperdid on kõik esemed läbi uurinud lähevad need Ajaloo Instituudi arheoloogia leiukogusse Tallinna Vanalinna. "Kui näiteks koolidel on huvi näitust korralda, siis saab neid sealt kätte," ütles Bernotas.