"Nii muusika- kui filmitööstuses on AI-d ehk tehismõistust kasutatud juba aastaid," ütles Glen Pilvre, muusik, tehnoloogiaekspert ja -ajakirjanik. "Kas näiteks igasugused heli puhastavad algoritmid on tehismõistus, on keeruline öelda. Täna veel ei mõtle tehisaru nullist välja helilainet, nii nagu inimesel suust heli välja tuleb, pigem oskab tehisaru kuulata muusikat nii, nagu inimese kõrv seda kuulab. Tabades ära, et mingi kitarrinoot on katki, on tehismõistus võimeline noodi taastama nii, et ta muid noote ei sega."

"Kui tehisarul on inimese häälenäide, saab masin vabalt inimese häält tekitada," ütles Pilvre. "Põhimõtteliselt on täna võimalik võtta lood lahti algosadeks, mis tundus veel mõned aastad tagasi täiesti ulme."

Pilvre sõnul tehti vanasti laul ja fonogramm eraldi, tänapäeval suudab tehisaru fonogrammist nagu pintsettidega välja tõsta laulu, trummid või ükskõik millise muu partii, mida parajasti vaja on. 

Pilvre tõi stuudiosse Anne Veski loo "Roosiaia kuninganna", kus ta tehisaru abil oli tõstnud originaallaulust ära mõned kohad ning asendanud need multifilmitegelaste häältega. "Protsess nägi välja nii, et kõigepealt võtsin ära originaallaulu, alles jäi fonogramm. Siis õpetasin algoritmi originaallaulu häält asendama ning panin loo tagasi kokku," ütles Pilvre.

Lehti, millega sellist muusikat teha, on palju, parimad neist tasulised. "Ükski neist aga ei garanteeri kohe väga head tulemus," ütles Pilvre. "Ise peab ka ikka vaeva nägema, praegused tööriistad ei tee veel nullist ideaalset tulemust. On üldse imepärane, et masin nii hästi eesti keele suutis peale tekitada, sest keele hääldus on ikka väga oluline komponent. Aga nalja nii pildi kui heliga saab tehisaruga teha muidugi lõputult."

"Kui kuulame tänast popmuusikat, siis on see nii arvutikeskne, kui üldse saab olla," ütles Pilvre. "Täna on võimalik teha muusikat nii, et tehisintellekt pakub sulle välja fragmente, mis omavahel kokku sobituvad ja sinu roll on lihtsalt öelda, kas see sobib sulle."

Juba toimuvad ka AI lauluvõistlused, kus osalevad tiimid peavad oma tööde esitlemisel ka seda protsessi tutvustama, kui palju tegid nad ise ja kui palju kasutasid arvuti abi.

"Tehismõistus või algoritmid annavad sisendi, aga inimese roll on ka ikkagi täna olemas. Inimene on nagu masinist, kes pakutud sisendit filtreerib. Päris nullist ei pruugi tehisaru ülesandega alati hästi toime tulla," ütles Pilvre. "Aga tehisaru ulatab väga suure abistava käe ja muudab protsessi palju kiiremaks."

Pilvre sõnul takistab tehisaru laiaulatuslikumat kasutuselevõttu inimene ise. "Lennukid lendavad täna ka ise, kabiinis ei pea olema otseselt pilooti, aga kas me tahame seda. Meile ju ikkagi meeldib teada, et kuskil on inimese käsi ka mängus."

Üks suur küsimus, mis tehismõistusega veel lisandub, on autoriõigused. "Täna oleme seisukohal, et kõik, mis ei ole inimese loodud, vaid näiteks loomade või tehisintellekti, ei ole autorlus," ütles Pilvre. "Meie inimestena peame need õigused endale võtma, ja endale vastu rinda taguma, et mina tegin."