Ühes oma Facebooki postituses kirjutas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna viienda kursuse tudeng Toivo Tänavsuu Hiiumaa perearstidest, kes kas ei taha oma tööd teha või on nendeni väga raske jõuda ja seetõttu pöörduvad paljud patsiendid perearsti asemel erakorralise meditsiini osakonda ehk EMOsse.

"Selle postituse üle mul väga hea tunne pole," ütles Tänavsuu. "Tahtsin sellega tähelepanu juhtida ühele probleemile meditsiinisüsteemis, mis sunnib inimesi köha ja nohuga EMOsse pöörduma, aga postitus sai hirmus sarkastiline ja irooniline, vürtsitasin veidi üle ja tegin nii paljudele oma kolleegidele, kes teevad oma tööd innukalt ja südamega, ülekohut. Vabandan kõikide perearstide ja patsientide ees, kes tundsid end sellest puudutatuna."

Tänavsuu sõnul ajendas seda postitust kirjutama asjaolu, et paljud inimesed ümberringi räägivad, et perearste kätte ei saa ja nüüd ise EMOs töötades näeb ta neid inimesi, kes oma muredega EMOsse tulevad. "Vanad traumad, pikaajalised kroonilised valud," ütles Tänavsuu. "Me EMOs oleme harjunud mõtlema ikka ägedates kategooriates, et meie poole tuleb pöörduda siis, kui midagi just praegu juhtus, kui kuskilt verd purskab."

Tänavsuu lisas, et kui inimesel on mure, siis tahab ta abi ja tähelepanu ning EMOs saab ta seda paratamatult kiiremini kui perearsti juures. "Olen selle teema kohta saanud perearstidelt kahetist tagasisidet," ütles ta. "Osad ütlevad, et ma olen neid solvanud ja teised, et õigesti kirjutad, nii ebaühtlane ongi meie esmatasandi arstiabi kvaliteet."

Tänavsuu sõnul on suurim karuteene arvata, et halba elustiili on võimalik ühe tabletiga ravida. "Peaks vaatama, mida saab ilma rohtudeta teha," ütles Tänavsuu. "Näiteks paremini magada, vähem uudiseid lugeda, sporti teha, mitte üle süüa, tarbida tasakaalustatud toitu. Oma tervise väärtust ei osata hinnata enne, kui see on kadunud."

Tänavsuu enda praktikas on olnud ka juhtum, kus haiglas oli kaks keskealist patsienti, kellel mõlemal oli äge kõhunäärme põletik. Vahe oli vaid selles, et naine oli tervisliku elu etalon ja mees, elupõletaja ja krooniline alkohoolik. "Elu on vahel ebaõiglane, aga enamasti kipub siiski nii olema, et sellel, kes õlut kaanib ja suitsu teeb, on tõenäolisemalt hiljemalt keskeas kõrge vererõhk ja muud probleemid."

Tänavsuu on ka ise oma elustiili muutnud. "Kunagi tarvitasin alkoholi, nüüd mitte tilkagi, kuna alkohol on nii paljude krooniliste haiguste riskitegur. Trenni teen võibolla rohkem kui peaks. Aga kõige olulisem on see, et hoian terveid inimsuhteid. Armastan oma abikaasat, kallistan oma lapsi. Mu töö on Tartus ja pere elab Tallinnas, nii et ma sõidangi mitu korda nädalas Tartust Tallinnasse, et perega koos olla. Olla nende jaoks olemas. Ja nii läheb juba viies aasta."

Kõige keerulisemad juhtumid Toivo senises praktikas on olnud kirved jalas ja saed sõrmedes, nii et verd purskab. "Üks juhtum meenub Kärdlast, õmblesin mehel jalahaava kinni, kirurg oli ka kõrval. Kuna õmblemine võtab aega, eriti minusugusel algajal, rääkisime kirurgiga maast ja ilmast. Tuli ka jutuks, et meil on siin täna noor õmbleja, kes igapäevaselt seda tööd ei tee. Ütlesin siis, et ma olen tegelikult hoopis ajakirjanik, mitte arst ja nägin, kuidas mees tõstis pea üles ja vaatas mind suurte silmadega."

Tänavsuu sõnul tuleb kahe aasta pärast teha otsus, millisesse residentuuri astuda. "Varem olin kindel, et võiksin ennast tulevikus siduda onkoloogiaga, aga nüüd on tekkinud ka konkureerivaid mõtteid. Õnneks on veel aega," lisas ta.

Ühe rohkelt tähelepanu saanud postituse tegi Tänavsuu Tartu Ülikooli Kliinikumis tegutsevast R-Kioskist, kus müüakse rasvaseid glasuuritud sõõrikuid. "See on groteskne," ütles Tänavsuu. "Suurde meditsiiniasutusse tulevad inimesed, kellel on suured probleemid, elustiiliga seotud hädad, ülekaalud, diabeedid ja siis see inimene läheb R-Kioskisse, et midagi hamba alla saada ja talle vaatavad vastu need värvilised sõõrikud. Tartu Ülikooli Kliinikum avab praegu uusi korpuseid. Mõtlesin, et kas järgmisesse korpusesse tuleb näiteks Burger King?"

Tänavsuu sõnul on selliseid groteskseid näiteid meditsiinis veel. "Ühest küljest tegelema raskelt haigete inimestega, et pikendada nende kvaliteetselt elatud elupäevi ja kulutame selleks väga palju raha," ütles Tänavsuu. "Ja teisest küljest, kui ma mõtlen näiteks mittemeditsiinilistele abortidele, kus me täiesti terveid inimesi emaüsas tapame, siis minu jaoks on siin megasuur vastuolu. Ma ei ole nende abortide poolt, kus puudub meditsiiniline näidustus. Maailmavaatelistel kaalutlustel ma vastandun neile. Aga ma ei mõista muidugi kedagi siinkohal hukka, vaid küsimus on selles, kas naise õigus oma kehale peaks prevaleerima täiesti terve lapse õiguse üle elule. Ma ei ole sellele küsimusele vastust saanud. Kui ma ka olen selle küsimuse kuskil tõstatanud, näiteks küsinud mõnelt naistearstilt, siis ma näen, et siin head vastust ei ole ka tulemas."

Tänavsuu sõnul mõistab ta, et on lapsi, keda maailma ei soovita ega taheta. "Aga meil on ühiskonnana võimalus need lapsed üles kasvatada ja võibolla on kuskil keegi, kes just seda last ootab, keda keegi teine ei oota."

"Eesti meditsiin on heades kätes, tuleb uus põlvkond, kes tõesti teeb asju südamega, kes võibolla oskab olla ka enesekriitiline, oskab muuta mingisuguseid vanu sissejuurdunud praktikaid, millel enam tõenduspõhist tausta enam väga ei ole."