"Looduses liikumise mõju inimese tervisele on pikalt uurinud Jaapani ja Kanada teadlased, samuti tegeletakse sellega aktiivselt Norras," ütles psühholoog Kristi Raava. "Maailmas on 46 riiki, kes selle valdkonnaga põhjalikult tegelevad."

Raava sõnul tasuks kõigepealt teada, et kui võrrelda looduses ja linnas liikumist, siis juba 15 minutiga tunneb meie keha ära looduskeskkonna, sest inimene on aastatuhandete vältel harjunud selles keskkonnas olema. "15 minutiga hakkavad meie kehas toimuma muutused," ütles Raava. "See tähendab, et vererõhk stabiliseerub ja südamelöögisagedus rahuneb. Inimestel, kes on ärevamad ja pinges, hakkab keha juba 15 minutiga rahunema."

Kui ruttu kellegi pea mõtetest tühjaks saab, on individuaalne, ja võib võtta kauem aega. "Me tegime Eestis eksperimendi, mille tulemusena selgus, et mida rohkem on inimene pinges, seda kiiremini ta muutust tunneb," ütles Raava. "Kui oled rahulikum inimene, siis ei saagi muutus nii tugev olla, sest peavalurohi ka ei mõju, kui pea ei valuta."

Jaapani teadlased on teinud võrdlusuuringu, et positiivne mõju ilmneb ka siis, kui looduses lihtsalt istuda, näiteks pargis. "Looduses olles võtame infot vastu oma meelte kaudu, ja kui ma ka istun, siis lõhnu ma tunnen ja puid näen ju ikka." Looduses liikumine annab topeltmõju, sest sunnib keha lõdvestuma. Noorte puhul tuleb juurde veel ka seikluslik moment, sest tehakse seiklusteraapiat, kus saab ennast proovile panna.

Need, kes on väga ärevad või kellel on juba suured vaimsed probleemid, saavad abi koos terapeudiga looduses jalutamisest. "Mida äärmuslikum olukord on, seda rohkem vajame kõrvalabi," ütles Raava. "Mina oma klientidega käin sageli mööda suusaradasid kõndimas, kui lund ei ole. Need on suhteliselt turvalised jalutuskäigud."

Suur teenäitaja selles valdkonnas on Jaapan. "2000. aastatel alustasid nad uuringutega ning juba 2004. aastal panustas Jaapani riik rahvatervisesse väga oluliselt, sest saadi aru, et kõige lihtsam ja soodsam viis inimeste tervise hoidmisel on looduse kaasamine," sõnas Link. "Jaapanis on metsateraapiakeskused, kus inimestele kirjutatakse seansid välja ning siis liigutakse looduses, lebatakse võrkkiiges, tehakse erinevaid meelteharjutusi ja palju muud. See on eriala, mida terapeudid õpivad - kuidas loodust oma töösse kaasata."

Ka Eestis on olemas terapeudid, kes õueteraapiavormiga tegelevad. "Olen ise õppinud välismaal ja praeguseks juba viis ringi terapeute välja koolitanud," ütles Link. "Eestis on erinevad kohad, kus abi saada. Näiteks Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses viivad terapeudid seljaaju kahjustusega patsiendid loodusesse ja sellel on väga positiivsed tulemused. Nii et esimesed sammud Eestis on juba tehtud, aga võiks veel palju rohkem."