Kaalep selgitas, et võrreldes teiste Eesti Rahvusringhäälingu raadiokanalitega on Raadio 2 roll olnud nooremaid inimesi raadio juurde meelitada. Kui algusaegadel sai R2 antud ülesandega väga hästi hakkama, siis viimastel aastatel on kuulajanumbrid märgatavalt vähenema hakanud, mistõttu on programmi muutmine Kaalepi sõnul vältimatu. 

"Raadio 2 on 30 aastat vana. Praegu on käsil viies formaadimuutus," meenutas Kaalep viidates, et algusaastatel oli R2 rohkem sõnaraadio ja vahepealsetel aegadel on tooni andnud erinevad muusikastiilid. Praeguse R2 programmi suunas hakkas Raadio 2 liikuma aastal 2004, kui Heidy Purga sai peatoimetajaks. "See muutus oli umbes sama kärarikas kui täna," nentis ta.

"See, mis oli väga hea aastatel 2004, 2008, 2010, 2015, vajab täna muutmist," märkis ta. "Me oleme kaotanud aastatel 2018–2022 iga oma kolmanda kuulaja. Kui ma kuulen ja loen, et ERR ei tohiks olla numbreid jälgiv siis jah, viis-kümme-viisteist protsenti, selle osas oleme leplikud, aga igas kolmas kuulaja, seda on väga-väga palju. Me kaotasime eelmisel aastal õhtuses vööndis pooled kuulajad. See oli põhjus, miks juhatus otsustas, et Raadio 2 vajab tõsist formaadimuutust ja meie ootus uuele juhtkonnale on väga lihtne: tuua tagasi vahepeal kaotatud kuulajad ja leida üles noored kuulajad," selgitas ta. 

Kaalep rõhutas, et Raadio 2 formaadimuutuse taga ei ole ainult raha, kuid kuna rahvusringhäälingu eelarve uuel aastal ei kasva, läheb Raadio 2 edasi samas suurusjärgus eelarvega nagu sel aastal. "Need toimetuslikud valikud, mida praegune uus peatoimetaja koos programmijuhiga teeb, need tähendavad ikkagi programmi sees ressursi ümberjagamist," täpsustas ta. 

Viimati toimus suurem formaadimuutus Raadio 2-s 2004. aastal. Raadio 2 uus peatoimetaja Margus Kamlat tõdes, et pea 20 aastaga on inimeste meediatarbimise pilt totaalselt muutunud, mistõttu tuli programmiga midagi ette võtta. 

"Inimene ise otsustab, millal ta tarbib, mida ta tarbib ja kuidas ta tarbib. Meie võime seda suurt programmi ja saateid teha, aga kui kuulajaid pole või kuulajate osa on nii väikene, siis meil ole võimalik nende tuuleveskitega lõputult võita," nentis ta. 

"Me peame hakkama ajaga kaasas käima, me peame minema nendesse kohtadesse ja platvormidele, kus inimesed on ja kus see materjal kohale jõuab. On näiteks märkimisväärne hulk saateid, mida kuulataksegi järele, sest inimene ei pane naljalt õhtul kell kümme või üksteist lemmiksaate pärast raadiot mängima," selgitas ta.

Kamlat nõustus Kaalepiga, et Raadio 2-s on jõutud olukorda, kus toimetuse sees on vaja ressursse ümber jagada. "Meil ei ole ressurssi, et nii suurt programmimahtu teha. Meil on Raadio 2-s üle saja inimese, kes saateid teevad. Sealt tulebki, et saate hind on täiesti kriminaalselt väike. Meil ei ole võimalik enam programmi seest kuskilt kokku hoida või tasusid tõsta, me ei saa ka saatejuhtidelt nii palju nõuda. Me ei suuda seda programmi enam hallata," tõdes ta.

Kaalepi sõnul selgus viimasest EBU (Euroopa Ringhäälingute Liit) uuringust, et 16–24-aastased kasutavad muusika kuulamiseks enim erinevaid striimimisplatvorme. Samuti tõi ta välja, et kui taskuhäälinguid kuulavad noored keskmiselt 55 minutit päevas, siis raadiotele pühendatakse 46 minutit. "See viimane uuring tõi esimest korda välja selle, et noored inimesed kuulavad ka podcast'e raadiost rohkem, mitte ainult muusikat."

Kamlat usub, et ka Raadio 2 programmis on saateid, mis kõlavad podcast'ina paremini kui eetris. "Kui saade on eetris, peab see mingitele normidele vastama. See ei ole mingi etteheide kellelegi, pigem see, et me ei jõua toimetuses nende inimeste ja saadetega tegeleda, neid piisavalt motiveerida. Programmi ümbertegemine ei käi niimoodi, et me kõikidest põhimõtetest loobume, kindlasti mitte. Me lihtsalt toome mõned asjad paremal ajal eetrisse ning toome asjad kokku," lausus peatoimetaja.