"Esimesed külmad teevad taimedele pigem head," rääkis Tallinna Botaanikaaia aednik Tiina Marjapuu. "Taim lõpetab siis kasvamise ja paneb ennast talveks valmis. Taimede katmine on vajalik püsikülmade saabumisel. Kõige hullem on taimede jaoks miinus kahekümne kraadine lumeta talv. See peaks küll kõik taimekasvatajad murelikuks tegema. Aga Eestisse pole püsikülmad viimastel aastatel jõudnud."

Kõige parem on taimede kaitseks kasutada oksi, näiteks kuuseoksi, mis lund kinni hoiavad. Mida rohkem kohevat lund taime ümber on, seda turvalisem on taimel talv üle elada. "Okste alla võib kuhjata mulda, mis omakorda kuuseoksi hoida aitab. Või näiteks aiast kokku riisutud lehti. Oluline on, et taimel oleks turvaline koht, talvitumise pesa, et ta ei jääks tuulte meelevalda."

Okste alla pannakse ka kuumutatud turvast, mis ei vetti. Aga see on kallis ning turba viib tuul kergesti minema. "Kui on jäänud kevadest mõni poolik kott, siis selle võib ära kasutada," ütles Marjapuu. "Aga eraldi turvast ostma minna ei ole vaja."

Tähelepanu tuleks pöörata ka mulla tervisele. Kui peenral on orgaanikat, lehti ja puujuuri, on ka mulla tervis parem. Laialt on levinud arvamus, et kuuseokste alla saavad peitu minna ka kahjurid. "Nemad on nii tugevad, et jäävad ellu igasugustes tingimustes," ütles Marjapuu. "Pigem aitab see talve üle elada kasuritel, näiteks lepatriinudel."

Kattelooride ja pakasekangaste kasutamisel on väga oluline teada, et taime ümber peab ehitama karkassi, et kangas vihmaga taimele peale ei vajuks.

Jopevoodrit meenutavat paksemat külmakangast võiks kasutada taimedel, mis kardavad meie kliimas külma, näiteks rododendronid, või kui just sügisel on aeda istutatud mõni kallis puu, näiteks roosa tüvega kask. "Tehiskangastel on veel see eelis, et nad aitavad eemal hoida jäneseid ja kitsi."