Margus Konnula ehk Contra tõusis komeedina Eesti kultuuriellu veerand sajandit tagasi ja kinnistas end peagi rahva mällu omapärase kirjaniku ja humoristina. Kuigi 48 aastat tagasi Urvastes sündinud Contra luulet oskab peast tsiteerida ilmselt iga külamees, on ta enda sõnul täiesti tavaline maapoiss, kellele lihtsalt meeldib teha huvitavaid asju.

Krutskeid täis Contra kasvas raamatupidajast ema Evi ja agronoomist isa Peebu peres. Samal ajal kui sõbrad veetsid aega traktoriroolis, kombaini parandades või metsas onni ehitades, istus Contra toas ja ahmis kirjandust nii kuis jaksas. Ema Evi sõnul oli see asjade loomulik käik. Contra ise usub, et huvi raamatute vastu päris ta emalt. "Ema on mul kange lugeja," kiitis ta.  

Elu jooksul nii postiljoni, postiülema kui ka lühikest aega inglise keele õpetaja ametit pidanud riimimeister astus laiema avalikkuse ette esimest korda pseudonüümi Contra all 1995. aastal ETV saates "Kuniks elu".

Paralleelselt on Contra välja andnud üle 30 luulekogu ja tõlkinud läti keelest peaaegu sama palju teoseid. Kusjuures Eesti literaat on pälvinud mitu lõunanaabrite kirjanduspreemiat ja isegi riikliku teenetemärgi. Contra lõbusates riimides on tegelikult enamasti ka oma sügavam allhoovus ja viited näiteks eelkäijate raskele elusaatusele.

"Mu vanaisa viidi Siberisse ja sealt ta enam tagasi ei tulnud. Tema kohta olen lehest lugenud, et ta oli meistrimees ja tegi juba 1930ndatel omale elektrit," rääkis ta. 

Ajaloolane Fred Puss tõi välja, et 1941. aastal oli Contra vanaisa Herbert Konnula esimene, kes Urvasesse omakaitse organiseeris. "Ta oli mõnda aega esimene omakaitse juht, kui venelased välja löödi," selgitas ajaloolane.

Kui 1944. aasta septembris kui Nõukogude võim tagasi tuli, arreteeriti Herbert Konnula. Ülekuulamisprotokollidest selgus, et Konnula ei kartnud avalikult öelda, et tema on vaba Eesti poolt. "Ta lootis, et sakslased tulevad sisse ja löövad venelased välja, sest tema Vene võimu ei taha. Igatahes väga-väga julge tegu," kommenteeris Puss.

Juured viivad Tamme-Lauri tammeni

Urvastes kasvava Tamme-Lauri tamme vahetus läheduses asub vana vallamaja, mille lasi 1978. valmis ehitada vallavanem Karl Tiiberg, Contra vanaema Efride vanaisa. Kuigi pole teada, kui kaua Karl Tiiberg Urvastes võimul oli, võib arhiividokumentide põhjal järeldada, et igal juhul 1870ndate lõpus otsustas Urvaste kandis asju tema. Arhiivimaterjale lugedes selgus ka, et vallamajast kiviviske kaugusel asuva Tamme-Lauri tamme alune maa on kuulunud Contra sugulastele.

Tamme-Lauri tamme lähedalt on pärit ka Contra ja tema uue sugulase Mart Juure esiisa, 18. sajandil elanud Käüsü Hinrik, kelle kodutalu asuski sisuliselt Tamme-Lauri tamme kõrval. 

"Mul on Contraga tunne, et ma olen teda alati tundnud. Enne kui ma Margusega isiklikult tuttavaks sain, olin tema tekste lugenud, kuulnud legende ja jutte, kui lahe noor autor meil on," rõõmustas Juur uue sugulase üle.

Kuulsaid sugulasi aga on nii Konnulal kui ka Juurel veel. Nimelt on nende ühine uus sugulane ka laulja Marju Länik. Kolmiku suguvõsaliinid jooksevad kokku Lõuna-Eestis. Kui Läniku ja Juure ühine perekond saab alguse Kanepi lähedal Karstes, siis Contra ja Läniku vereliin kohtub Urvastes, kus 18. sajandil elasid nende ühised esivanemad Kõlli Mihkle ja Mai. "See on ülitore üllatus," rõõmustas Länik.