Järgmisel esmaspäeval, 30. oktoobril möödub 30 aastat sarja "Õnne 13" esmaeetrist. Viimased kümme aastat on "Õnnet" kirjutanud Andra Teede, kes sai sarja stsenaristiks kohe pärast lavakunstikooli lõpetamist.

"Minuga võttis ühendust Ain Prosa ("Õnne 13" režissöör - toim), kelle esimene küsimus oli, mida ma "Õnne 13-st" arvan. Arvasin, et ta niisama lobiseb ja teeb juttu, aga siis ta ütles, et tal on autorit vaja. Nad olid juba pikemat aega kedagi otsinud ja eelmine stsenarist Urmas Lennuk oli mind soovitanud. Nii ta läks," meenutas Teede, kes nentis, et "Õnne 13" kirjutamine on suur vastutus.

"Üks asi on ajalugu, aga teine asi on see, et enne "Õnnet" olin kirjutanud suure hunniku luulekogusid. Keskmist luulekogu müüb Eesti luuletaja umbes 200 eksemplari, keskmist "Õnne" osa vaatab 120 000 inimest. See, kui palju kordi publik suuremaks läks, oli alguses päris aukartust äratav. Jalg ikka natukene värises küll."

Siiski rõhutas ta, et sellele, kui palju inimesi sarja vaatab, liiga palju mõelda ei tasu, sest nii võib kramp sisse tulla või vaatajatega moraalitsema hakata. "Aga eks me ikka teame, kui tähtis see on," rõhutas ta. "Eriti meist natukene vanematele ja neile, kes ei ela Tallinnas – nad on üksikud ja elavad kuskil maal niimoodi, et lapsed on ammu Hawaiile kolinud. See on nende kaaslane ning seda ei tasu alahinnata," sõnas stsenarist.

Küll aga ei ole "Õnne 13" Teede sõnul vaid vanemale vaatajaskonnale suunatud sari. "Ma näen ka päris palju noori, kes on minuga ühendust võtnud ja öelnud, et nad vaatavad suure rõõmuga "Õnnet". Nii peabki!"

Kuna sarjal on vaid üks stsenarist, on Teede pidanud "Õnnet" ka ekstreemsemates olukordades kirjutama – näiteks sünnitusmajas viibides. "Teles öeldaksegi niimoodi, et me ei lähe laupäeva õhtul kell pool üheksa sellepärast eetrisse, et meil on osa valmis, vaid sellepärast on laupäeva õhtu kell pool üheksa," avaldas stsenarist.

Üks "Õnne 13" eesmärkidest on Eesti inimeste igapäevaelu talletamine – näiteks ajal, mil Eestis toimuvad valimised, räägitakse sellest ka Morna linnas. Samuti aitab "Õnne 13" ajalukku salvestada seda, kuidas Eesti inimesed mingil perioodil välja näevad, millest unistavad, palju teenivad ning mida endale lubada saavad. Teede tõi näiteks sarja esimese osa, kus tegelased unistasid sellest, et vee korterisse saaks. "30 aastaga on see muutunud, nüüd unistatakse teistest asjadest," märkis ta.

Nende kümne aasta jooksul, mil Teede on "Õnnet" kirjutanud, on ta pidanud hakkama saama nii mõnegi näitleja surmaga. Esimene "Õnne 13" näitleja, kes ootamatult lahkus, oli Johannest kehastanud Kaljo Kiisk. Siis tekkis ka kirjutamata reegel, et kui näitleja sureb, sureb ka tema tegelane. "Kui mõni näitleja lihtsalt ei taha enam mängida, siis me kirjutame, et ta kolis ära," selgitas Teede.