Hussari sõnul on nii Eestis kui ka laias maailmas küllaltki tavapärane, et nimed tulevad peale mõningast jõude seismist taas kasutusse. "On öeldud, et vanadekodus ja lasteaias tulevad vastu sama nimed," märkis Hussar.

Eestis on näiteks taas jõutud nimedeni, mida armastati panna lastele 20. sajandi alguses: August, Johannes, Paul, Richard, Marie, Emilia – on kõik sellised tollel ajal moes olnud nimed, mida Hussari sõnul ka tänapäeval lastele pannakse.

Hussar tõi välja, et lapsevanemad väldivad lapsele nime pannes üldiselt enda põlvkonna seas levinud nimesid ning samuti hoidutakse oma vanemate ja vanavanemate nimedest.

Tänu globaliseerunud maailmale leiab samu nimesid ka erinevate riikide kõige sagedasemate lapsenimede edetabelitest. "Emiliad ja Emmad on ka teistes maades praegu populaarsed," märkis Hussar. "Edetabelite tippu võib iseloomustada sõnaga rahvusvahelisus, sinna sobituvad uusvanad nimed, kuid siis ka päris uued värskelt laenatud nimed," lisas keeleuurija.

Väga tavapärane n-ö uute nimede loomise viis seisneb Hussari sõnul nimes üksiku tähe muutmises. "Kõik Annelid peavad kogu aeg selgitama, kas nad on i-ga või y-ga või kahe i-ga, kokku kirjutatud või lahku kirjutatud jne," rääkis Hussar.