Helle Laasi loodud "Tsuhh, tsuhh, tsuhh..." esietendus noorsooteatris 2006. aastal. Lisaks Laasile teevad lavastuses kaasa ka Are Uder ja Riho Tammert.

Laas lõpetas õpingud ETÜ Nukuteatri õppestuudios 1965. aastal. "Kui nii võtta, olen alates 65. aastast tola olnud," naljatles näitleja. "Ma ei oska siin ilmas mitte midagi peale nukkudega mängimise teha," nentis ta.

Peagi 82. sünnipäeva tähistav Laas usub, et just teater ongi see, mis teda noorena hoiab. "Ma ei tea, mis see teatriime on. See ongi ime, et ta millegipärast tõmbab mind mängima. See hoiab noorena."

Riho Tammert tõi välja, et "Tsuhh, tsuhh, tsuhhi..." näitlejad on ühteaegu ka lavamehed, valgustajad ja etenduse juhid. "Grimmeerijad pole, grimmi pole vanaduspensionäridel vaja," naeris ta. "Kontrollime üle, et kõik korras oleks – lava valmis, valgus korras, kõik töötab, puldid sees. Siis valmistume, istume, ootame, puhkame, mõtleme ja räägime oma jutte."

Ka Tammert usub, et teater teeb näitlejad krapsakaks. "Kui mul pensioniaeg kätte jõudis, siis teatrijuht Joonas keelas mulle pensionile mineku. Ma arvan, et nii kaua kui me siin mängime, nii kaua me oleme ka elus. Võib juhtuda, et enne etendust ei jaksa trepist üles tulla, kondid on näiteks haiged, aga kui lavale saame, kargame nagu noored poisid," rääkis ta.

Näitleja Are Uderi sõnul on väikesed teatrisõbrad ajas julgemaks muutunud. "Kui me alustasime, olid lapsed tunduvalt arglikumad. Praegu on nad palju julgemad. Muidugi on pelglikke lapsi ka, aga suurem jagu on palju julgemaks muutunud," märkis ta.