Uku Suviste sündis 1982. aastal. Haridusteed alustas Suviste Tallinna 21. keskkooli muusikaklassis ning elas kuni kahekanda klassini ema Heli Suviste-Polikarpuse juures. Kuna Suviste muusikaõpetajaks sai tuntud koorijuht Lydia Rahula, näis igati loomulik, et ta hakkas laulma Tallinna poistekooris ja õppis klaverit.

Põhikooli lõpus kolis ta produtsendi ja režissöörina töötava isa Raivo juurde, asus õppima 21. keskkooli reaalkallakuga klassi ja tegi pärast gümnaasiumi paljude jaoks üllatava valiku, kui läks IT-d õppima. Aasta pärast IT-kolledžisse astumist sattus Suviste koos toonase pruudiga juhuslikult Georg Otsa nimelise muusikakooli katsetele ning pääses sisse pop-jazz-laulu osakonda.

Järgnesid õpingud USA-s Berklee muusikakolledžis, muusikalised mõõduvõtmised ETV saates "Kaks takti ette" ja rahvusvahelisel laulukonkursil Jurmalas, kus Suviste saavutas 12 000 kandidaadi seas tugeva kolmanda koha. Kõige krooniks, 2020 saavutas Suviste Eesti Laulul võidu.

Kui esimesel korral jäi koroona tõttu Eurovisioonile minemata, siis juba aasta aega hiljem sai temast esimene muusik Eesti Laulu ajaloos, kes võitnud konkursi suisa kaks korda järjest. Kevadel 2021 täitis Suviste paljude lauljate – aga ennekõike iseenda – suure unistuse ja esindas Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel Hollandis.

Seto juured

Kui hakata Suviste lähisugulaste seas seoseid otsima, hakkab silma, et meelelahutusmaailm on justkui vaat et kõigile emapiimaga kaasa antud. Kui isa poolt on Suviste pärinud telehuvi ja lavakarisma, siis eriti tuntud nimed hakkavad silma ema liinis. Näiteks on Suviste onu kuulus ooperitäht Väino Puura. Tema poeg Rene Puura on muusik ja paljude menubändide klahvpillimängija. Ema Heli sõnul olid ka Uku vanavanemad musikaalsed.

"Isaisa rääkis, et ta mobiliseeriti Saksa sõjaväkke, seal ta õppis kartulit koorima ja Vene sõjaväes õppis akordioni mängima. Ta oli koos Valgrega rongis, kui see kirjutas "Pärnu ballaadi"," teadis Uku ema Heli Suviste-Polikarpus rääkida.

Laulja emapoolne vanaema Alli oli seto ja teadagi on setod tuntud tugeva laulutraditsiooni poolest. Samas ei ole Suviste ise kindel, kuivõrd temas endas ikkagi seto verd on, sest side paiga ja selle inimestega on põlvkonniti katkenud.

Uku vanaema Aili lapsepõlve talukoht asub Kõõru külas. Suviste esivanemate elusaatust on uurinud kirjandusteadlane Vahur Aabrams, kel õnnestus kirikuraamatutest tuvastada, et Suviste esivanemad elasid külas alates 1761. aastast.

"Kõõru külas oli Eesti vabariigi ajal 15 talu ja kõige suurem oli natuke üle 11 hektari, kõige väiksem oli 1,83 hektarit. Sinu vanavanaisa Paul Paulus oli selle kõige väiksema talu omanik," selgitas Aabrams Suvistele.

"Talud olid seetõttu väikesed, et isa talu tavaliselt tükeldati poegade vahel. Sinu vanavanaisa Paul, tollel ajal veel Pavel, oli siis üks viiest pojast ja ta oli kõige noorem," täpsustas kirjandusteadlane.

Kuna maad oli vähe ja süüa nappis, lahkusid viiest vennast kolm kodukülast paremat elu otsima. Suviste vanavanaisa Paul ujus vastuvoolu ja üritas nappidest vahenditest hoolimata kaheksa last ära toita.

Huvitav tõik puudutab aga vanavanaisa nime. Kui valdavalt said talupojad Eesti- ja Liivimaal omale perekonnanime pärisorjusest vabastamise järel ehk alates aastast 1823, siis Setomaal palju hiljem, Suviste vanavanaisa Paul alles 1921. aastal ehk 41-aastaselt.

"Tal oli neli venda ja need võtsid kõik erineva perekonnanime, nii et tal olid vennad Stepan Ilmsoo, Vassili Mürk, Nikita Kaasik ja Filipp Külanurm," loetles Aabrams.

Nikita Kaasik jäi 1913. aastal ette Soome muusikateadlasele Armas Otto Väisänenile, kes oli Setomaal oma teisel kogumismatkal. Tal oli kaasas fonograaf, millega salvestas vaharullile setosid, kes laulsid või pilli mängisid.

"Siido Nikit mängis talle sarvepillilugu. Ja lisaks mängis Siido Nikita poeg ehk Nikita Vassil lepakoorest tehtud karjapasunaga ka kaks lugu. Need on salvestatud ja need salvestused on tänase päevani olemas," rääkis Aabrams.

Uued sugulased on samuti lauljad

Musikaalseid sugulasi on Suvistel Setomaalt teisigi. Nimelt on laulja uus sugulane lauluema Hilana Taarka ehk Darja Pisumaa, kes oli seto rahva üks kirkamaid ja samas vastuolulisemaid kangelasi, kes käis talust tallu ja vahendas omal moel uudiseid. Pärimuse kohaselt naist kardeti, põlati, vihati ja ihaldati, kuid läbi oma laulude kirjutas ta seto rahva ajalukku. Suviste ja Taarka ühine esiisa on 19. sajandil Hilana külas elanud Karassim.

"Väga suur üllatus ja väga uhke tunne," kommenteeris Suviste. "Ma ei mäleta, et vanaema oleks kunagi Taarkat või Darjat kordagi maininud, aga vanaema rääkis kogu aeg, et tal on keegi vanavanatädi, kes kui tuli, siis ta tuli siukse häälega, et kooridest laulis üle," meenutas laulja.

Muusikapisik võis Suvistele tulla aga ka isa poolt, sest selgus, et tema teine uus sugulane on muusik Siiri Sisask. Uku Suviste ja Siiri Sisask on viienda põlve nõod. Nende ühised esivanemad on Raplamaal Raikküla mõisa piirkonnas Ihuma talus elanud Uuetalu Jaan ja Tiiu, kes sündisid 1770ndatel. "Maailm on tõesti väike. Vaat kui tore. Väga armas," rõõmustas Sisask uue sugulase üle.