Annely Peebo puhul võib naljaga pooleks öelda, et ta sündis ooperilauljaks – laia hääleulatust ning tugevaid detsibelle demonstreeris Peebo juba päris pisikese tüdrukuna oma vanematele Annele ja Eduardile. Eriti siis, kui sõnadest jäi emotsioonide väljendamiseks väheks.

"Annely oli väga tugeva häälega. Iga kord, kui me lasteaeda läksime, siis võisime seda tugevat häält kuulda. Tööleminekuga oli kiire, lapsed tundsid stressi ja eks siis tekitasidki seda kõva häält. Oli tegu, et lasteaiani jõuda," meenutas Annely ema Anne Sarv. 

"Kui ma nutsin, siis terve Võhma kuulis seda. Kui ma laulsin, siis oli hääl nii kõva, et kõik ütlesid, et sinust saab küll ooperilaulja. See oli nii alandav ja niisugune ebameeldiv kommentaar, sest tol ajal olid kõik ooperilauljad ju üsna suured. Selliseks ma küll oma tulevikku ei tahtnud kujundad," meenutas ooperilaulja. 

Tüdruku lauluhuvi märgati juba varases nooruses. Kolmeaastaselt noppis Peebo lauluga "Kivil istus väike konn" maakondlikul lauluvõistlusel võidu. Kuueselt asus ta õppima klaverit Viljandi muusikakoolis, mis tähendas, et pisike tüdruk sõitis iga päev ihuüksi kodusest Võhmast 30 kilomeetri kaugusele.

"Ükskord hilja õhtul Viljandist koju sõites jäin bussis magama ja ärkasin alles Tallinnas. Sellel ajal kommunikatsioonivahendeid ju ei eksisteerinud, see tähendab, et vanematel oli päris hirmus ja mind otsiti taga. Kell kaksteist öösel tuli lauatelefonile kõne, et ma olen Tallinnas ilusti bussijuhi kodus, kes lubas mind siis hommiku esimese bussiga jälle ära tuua," meenutas Peebo. 

Kui Viljandis ladus Peebo enda sõnul vundamendi hilisemale säravale muusikukarjäärile, siis 15-aastaselt tegi ta elus põhimõttelise otsuse: hakkaja neiu kolis üksi pealinna ja asus õppima Tallinna Muusikakeskkooli. Aga teps mitte laulmist, vaid hoopis koorijuhtimist.

Peebo ise usub, et tema sitkus, töökus ja edasipüüdlikkus tuleb just emaliini pidi vanaema Lindalt, kes elas 74-aastaseks ja oli vaatamata traagilisele elusaatusele visa ning elurõõmus. Nagu paljud tema eakaaslased, küüditati Linda 1949. aastal kolme lapsega Siberisse, teiste seas ka Annely ema. Lastest noorima, vaid kahekuuse Tiina jaoks oli reis loomavangunis ebainimlikes tingimustes liiga ränk, et vastu pidada.

"Kui ta mulle seda rääkis, ma mäletan, ma juba lapsena nutsin kogu hingest, sest see pilt on mul nagu silme ees. Kui ta Siberisse jõudis, oli praktiliselt ühe laksuga hall," meenutas laulja. "Tagasi tulles hakkas ta siin jälle loomi kasvatama ja maha müüma. Ta müüs maha ühe suure looma, selle eest osteti mulle pianiino."

Peebo sõnul ongi tema loomingulisele edule palju kaasa aidanud toetav ja alati ühtehoidev perekond. Kuigi ema on algusest peale olnud suur ooperifänn, siis laulja arvab, et oma muusikalise ande on ta pärinud hoopis isalt. Eduard oli noorusajal andekas hõbekõri, kelle talenti said Võhma ümbruskonna inimesed sagedasti nautida kohalikel üritustel.

Uus sugulane on pühak

Austrias tõusis Annely Viini Muusika ja Lavakunsti Ülikooli pingist otse auväärse Volksooperi solistiks. Tänaseks on metsosoprani tähelend kestnud juba ligi 30 aastat. Peebo on lava jaganud planeedi kuulsamate tenoritega, pälvinud Austria kammerlaulja tiitli, mida artistide maailmas võib pidada võrdväärseks olümpiakullaga, ja laulnud isegi Vatikanis paavst Johannes Paulus II-le 25. tööjuubeli puhul.

Ka Peebo esimene uus sugulane on pühak – nimelt on ta sugulane piiskop Platoniga, kes kuulutati esimese eestlasena pühakuks. Peebo on piiskopiga sugulane enda ema kaudu, tema vaarisa on Platoni neljanda põlve nõbu. Ooperiprimadonna ja pühaku juured lähevad kokku Olustvere mõisa piirkonnas. "See on üks põnev asi, seda tuleb seedida," rõõmustas Peebo uue sugulase üle. 

Muusikaarmastus on veres

Nagu Peebo ka ise ütles, on tema isapoolne suguvõsa väga musikaalne – tema isa-isa Mihkel oli andekas pillimees ja oskas isegi komponeerida. Suuri ja nimekaid muusikuid on selles perekonnas tõesti rohkem kui üks. Peebo teab, et just vanaisa Mihkli kaudu on ta üsna lähedalt sugulane ka laulupidude hinge, koorijuhi ja helilooja Roman Toiga. 2018. aastal 101-aastasena meie seast lahkunud Toiga oli perekonnal ka üksikuid kontakte, aga suuremat uurimistööd nad ei teinud.

Selgus, et Johanna Toi Puskar ehk Roman Toi ema oli niisamuti ooperilaulja. Ta ei teinud ooperimaailmas küll päris Annely Peeboga võrreldavat läbilööki, aga jättis siiski oma tagasihoidliku jälje Eesti klassikalise muusika ajalukku. 1936. aasta Päewalehes on ilmunud Johanna kohta teatriarvustus, milles kiidetakse tema Wagneri "Tannhäuseri" esitust. Peebo sõnul on see omal moel taseme näitaja. 

"See tähendab, et oli ikkagi daam suure mahuka häälega, sest Wagnerit muidu laulma ei panda. Seda ei juhtu iga lauljaga, et ma saan täna Wagnerit laulda. Wagner on niisugune, kuhu kõik tahaks teatud eluetapis jõuda," selgitas laulja.

Niisiis võib väita, et  Peebol on muusika, eriti klassikaline muusika, veres. Muusikuid on Peebo sugulase seas aga veel. Soomaa külje all Leetva külas elasid Peebo esivanemad, keda võib pidada Eesti ühe tugevama muusikageeni alusepanijateks. Seda tõestavad ajaloolase Fred Pussi avastused. Alustades juba suguvõsanimest Kuldkepp. 

Rahvasuu räägib, et nimi Kuldkepp tuli sellest, et ühel Peebo esiisal oli nii palju poegi, et maavalitseja ehk tatolderi arvates oleks mees võinud jändriku kadakakepi asemel ringi jalutada kullast kepiga. Liiatigi, et toonase seaduse kohaselt pidi iga lihtsa talumehe seitsmendale pojale Rootsi kuningas isiklikult ristivaderiks tulema. 

Dokumentide järgi on võimalik Peebo esiisade ja Kuldkeppide järge ajada kuni 1640. aastal Leetva Hansuni, kelle järglaste seas pole ooperiprimadonna sugugi mitte ainus muusik. Kui aga Leetva Hansu lapsi ja lapselapsi edasi harutada, siis tuleb ilmsiks veel uhkem avastus. Nimelt on Leetva Hans esiisaks ka Johann Voldemar Jannsenile. Seega on Peebo sugulased ka Lydia Koidula ja helilooja Mart Saar. 

"Mart Saar oli muide helilooja, kelle lauludega tegin Viini sisseastumiseksameid, nii et see on täiesti kohe niisugune tore," rõõmustas Peebo. "Seda peab pärast tükk aega seedima."

Kuldkeppide suguvõsas pole olnud ainult elukutselised muusikud. Nende hulgas on ka üks tuntud rahvalaulik Liisa Kümmel, kelle panust kultuurilukku on kiitnud isegi Ingrid Rüütel. 

"Mida rohkem ma nüüd kuulen ja mõtlen, seda rohkem hakkan aru saama seda muusika- ja luuleinstinkti, mis on olnud minu vanaemas, minu vanaisas, kes ei ole tegelikult muusikalist haridust kunagi saanud, aga see geen on nendes ja nende lastes nii tugevalt sees olnud. /—/ Need geenid ikka mängivad väga suurt rolli ja see instinkt on väga tugev neis. See on väga huvitav," arutles laulja.

Lisaks selgus, et Peebo on sugulane ka Järvidega. Ehk Kuldkeppide suguvõsast pärineb koorijuhtimist õppinud ooperiprimadonna Annely Peebo, terve kuulus Järvide dirigentide klann, laulupidude hing Roman Toi ja Eesti olulisema kultuuritraditsiooni alusepanija Johann Voldemar Jannsen.