Alert rääkis, et on terve elu suur loomasõber olnud. "Meil oli maal täitsa korralik linnufarm ja ma arvan, et sealt see suur loomaarmastus alguse saigi," usub ta.

Viis aastat erinevates MTÜ-des vabatahtlik olnud Alert lõi sel aastal oma MTÜ Kitten Help, mis päästab hüljatuid kassipoegi. "Ma olen aegade jooksul viies-kuues MTÜ-s olnud ning ma keskendusingi rohkem emata kassipoegadele, sest ma nägin, et neile on kõige raskem hoiukodu leida," selgitas ta, miks otsutas just kassipoegadele keskenduva organisatsiooni luua.

Mõte oma MTÜ luua tekkis Alerdil umbes aasta aega tagasi. "Natukene oli hirmus ja ei julgenud esimest sammu teha, kuid nägime mujalt maailmast, kuidas sellistel organisatsioonidel, kes ühele väiksele teemale keskenduvad, tegelikult hästi läheb – hoiukodusid on lihtsam harida ja saab kvaliteetsemalt kõike teha."

Oma organisatsiooni loomise puhul hirmutas Alerti esialgu enim majanduslik hakkamasaamine. "Enamus MTÜ-sid on paratamatult kogu aeg piiri peal – raske on leida finantsilisi vahendeid raviarveteks, toidukuludeks ja kõigeks muuks. See oli ka meie jaoks kõige suurem küsimärk, aga nüüdseks oleme selle korralikult läbi mõelnud," rääkis ta.

Alert selgitas, et selleks, et majanduslikult pinnal püsida, on MTÜ põhikirja sisse pandud punkt, et enne kui uued abivajajad vastu võetakse, hinnatakse, kas selleks on piisavalt finantsilisi vahendeid. "Sellega me väldime seda, et oleme pidevalt suurtes võlgades. Me tahame olla kindlad, et need kassid, kes meil on, saavad alati kõige kvaliteetsemat võimalikku ravi ja toitu."

Samuti ei toimeta Kitten Help vaid annetuste najal. "Me teeme ise ka hästi palju erinevaid projekte ja koostöid, mis alati küll ei too raha, aga toovad vahendeid," rääkis Alert.

Emata kassipoegade puhul on esialgu kõige olulisem, et nad saaksid iga paari tunni tagant süüa. See tähendab, et vajadusel peab hoiukodu pakkuja kassipojad endaga kaasa võtma. "Eelmine aasta käisin pulmas ja siis käis kaks kassipoega minuga kaasas," meenutas Alert. "Ma teen tavapäraseid asju või toiminguid edasi, aga arvestan sellega, et iga aja tagant ma võtan kümme minutit, toidan nad ära ja nad on oma väikses puuris edasi."

See, kui ruttu kassipojad päriskodu leiavad, sõltub Alerdi hinnangul turundusest. "Loomulikult on kassipoegi ja hüljatud kasse rohkem kui kodusid, aga see ei ole minu jaoks meeletult raske olnud. Mul on viie aasta jooksul enda hoiukodust umbes 140 kassi läbi käinud ja ainult kaks kassi on meelega mulle endale jäänud," sõnas ta.

Hüljatuid kassipoegi on Alert leidnud isegi prügikastist. "Eelmine aasta oli mul selline pesakond, mis oli ilmselt prügikasti visatud, prügiautosse kallatud ja jäätmejaamast leiti neli kassipoega. Seda on hästi tihti," nentis ta. Ühe oma kassidest sai ta rongist. "Keegi oli kassi Narvas rongi pannud ja sealt ta siis leitigi."

Alert usub, et probleemi aitaks lahendada see, kui inimesed oma kasse steriliseeriksid. "Väga tore oleks, kui rohkem inimesi seda teeks," nentis ta.