Eestimaa Päästekomitee liige, arst, poliitik ja ühiskonnategelane Konstantin Konik sündis 1873. aastal Tartus, kus ta ka arstiteaduse kraadi omandas. Ta töötas nii Lääne-Ukrainas kui ka Odessas ning Vene-Jaapani sõja ajal tegutses Konik Punase Risti arstina. Tõsise aatemehena astus ta mitmetesse seltsidesse, kuni temast sai 1919 Asutava Kogu liige.

1930. aastate majanduskriisi ajal tuli tal haridusministrina langetada ebapopulaarseid otsuseid – vähendada kulutusi Tartu Ülikoolile ja kärpida õppejõukohti. Tegusa mehe lõpp oli ootamatu – 3. augustil 1936. aastal sai ta töölaua taga insuldi ja suri.

Viis aastat tagasi sattus skulptor Paul Männi kätte Konikust rääkiv raamat. "Vaatasin seda kaanepilti ja mõtlesin, et on alles nägu – kui vaid seda saaks teha! Seda ei osanud arvata, et viis aastat hiljem päriselt saan seda teha ja raha saab ka selle eest," meenutas Mänd "Ringvaates".

Skulptuuride tegemist alustab Mänd portreeritava tundmaõppimisega. "Ma loen tema kohta raamatuid. Kui on kroonikafilme, siis on tore vaadata, kuidas ta kõnnib või millised liigutused on – mis siis, et teed ainult pea. Õpid teda tundma, saad sõbraks selle inimesega," kirjeldas skulptor.

Eriti oluliseks peab Mänd just tekste. "Minu jaoks annab tekst rohkem kui pilt. Pilt võib isegi natukene eksitada, kuigi piltideta ei saa teha," märkis ta.

Konikust loodud monument on umbes kolm meetrit pikk. Skulptor selgitas, et selleks, et kuju võimalikult täpne oleks, tuleb kasutusele võtta väiksed trikid – näiteks pidi ta Koniku lauba kõrgemaks tegema.

"Kui ma vaatasin redeli pealt, siis tundus ta õige olevat, aga kui ma läksin alla ja vaatasin eemalt, siis oli natukene madal ja tuli juuksepiiri natukene kergitada," avaldas ta.

Konstantin Koniku mälestusmärk avatakse reedel kell 15 Tartu ülikooli raamatukogu kõrval. Skulptor usub, et just see on õige koht, kus endist riigimeest meeles pidada.