"Üha enam võtavad Eestis võimust eksootilised köögid ja nendega seoses tulevad meile ka eksootilised maitsed ja seda enam, veel eksootilisemad nimed," ütles Jaan Mettik ja lisas, et üks neid nimesid on wasabi. "See on midagi müstilist, mida antakse sushi juurde ja mis käib jaapani köögiga kokku, aga päris täpselt keegi tea, mis kahtlane värk sellega on."

"Tegelikult on kõik imelihtne, sest wasabi on täiesti olemasolev taim, see on selline väike kihvt lible, mis kasvab Jaapani mägedes mägiojade, jõgede ja järvede kallastel," mainis ta ja ütles, et taim näeb välja nagu natukene äpardunud paiseleht. "Samas paiselehega pole tal suurt pistmist."

"Kui me vaatame wasabi õisi, siis need meenutavad pigem kapsast, redist või mõnd muud ristõielist umbrohtu," selgitas taimetark ja ütles, et oma kasvukoha suhtes on wasabi väga-väga nõudlik. "Talle sobib niiske, soovitavalt vooluveega jõeserv, kus veetemperatuur püsib pidevat 10-15 kraadi ringis."

Mettiku sõnul ei meeldi wasabile õhutemperatuuri osas see, kui see tõuseb paarikümnest kraadist kõrgemale ja seda ei talu taim üldse, kui see langeb viiest külmakraadist madalamale. "See kõik on teinud wasabist väga eksklusiivse ja väga kalli maitsetaime."

"Kui aga ostate poest tuubi wasabit ja mõtlete, et olete saanud midagi hinnalist ja väga ebatavalist, siis kui hakata tuubi lähemalt uurima, siis koostisosade alt võib lugeda, et seal on väga suur osa ka mädarõigast," selgitas ta ja lisas, et mädarõigas ja wasabi on omavahel kauged sugulased.

"Mõlemad kuuluvad ristõieliste hulka ja ka nende maitsed on sarnased, kuna wasabi tootmine on kallis, siis on nad avastanud, et tuleb võtta mädarõikapasta, jahvatada see natukene peenemaks, segada hulka natukene tärklist, natukene toiduvärvi või spinatipastat ja peenemate toodete puhul ka veidi päris wasabipastat ning siis saavutataksegi see, mida Jaapanis kutsutakse läänemaailma wasabiks."