"Olen õnnesoovidega juba väiksest peale seotud olnud, nagu ka minu teine õde Madli. Nii et tõesti võib öelda, et õnnesoovid on olnud Karu-pere käes ja teha," nentis Ulvi Karu ja meenutas, et aitas juba 9-10-aastasena emal paberkirjadena saadetud õnnesoove ümbrikust välja võtta, kuupäevade ja vanuse järgi sorteerida vastavalt ka sellele, kuidas ema neid eetris lugema hakkas.

"Mõnikord toksisin õnnitlustekstid suure kirjutusmasinaga paberile. Seda pidi väga hoolikalt tegema ja mitu korda mõtlema, sest kohe, kui mõni täht valesti läks, tuli võtta uus paberileht ja kõike otsast alustada," jagas Ulvi mälestust.

Sellest ajast alates on Ulvil selge nii õnnesoovi formaat, stiil kui ka sõnavara, millega teksti eetris esitatakse.  Kuid õnnesoovide lugemine pole Ulvi jaoks üldse mitte esimene eetrikogemus.

"Kui ma keskkooli lõpus hakkasin Vikerraadios nädalavahetuse hommikuprogramme tegema, õpetas ema, kuidas hommikul hääl lahti võimelda. Sest kui külmalt, hääleharjutusi tegemata eetrisse minna, võib tulemus väga segane olla," kõneles Ulvi.

Õige hääletoon ja suunurgad üleval

Õnnesoovide lugemise juures pani ema tütrele südamele, et hääletoon peab olema õige ja suunurgad teksti lugedes üleval. "Siis tuleb helge, rõõmus ja positiivne hääl," märkis Ulvi.

Saatejuht Piret Kooli küsimusele, kas kõik õnnesoovid, mis postkasti tulevad või toimetaja lauale jõuavad pääsevad eetrisse, vastas Ulvi, et kui need jõuavad õigeaegselt ehk kolm päeva enne õnnitluspäeva ja kui õnnitletav on vanem kui 80, siis kõlab soov eetris.

"See saade on nagu tordi tegemine – kõik tuleb aegsasti ette teha, et tort õigel päeval hästi maitseks," naeris Ulvi.

Õnnitlejatel juhtub ka apsakaid

Kuid tähtis on seegi, et kõik tordi koostisosad olemas oleksid, sest sageli juhtub, et õnnitluses unustatakse märkimata õige kuupäev või sünnipäevalapse vanus. "Need on kõige suuremad õnnetused," teadis Ulvi kogemuse põhjal. 

Kui unustatakse lisamata soovija nimi, siis selle probleemi lahendab Ulvi loogikale tuginedes. "Saan õnnitluse kontekstist vaadates öelda, et õnne soovivad "kõik sõbrad ja tuttavad" või kui õnnitletakse vanavanaema, siis ütlen, et soovijateks on lapselapsed või lähedased. Oluline on, et sünnipäevalaps saaks õnnitletud."

Sünnipäevalapse vanuse puududes loeb Ulvi soovid ikkagi ette, kuid seda saate lõpus viimasena, kuhu tavaliselt jäävad kõige nooremad õnnitletavad. "Muidugi võib siis juhtuda, et kui õnnitletav on tegelikult 90-aastane, on tema üllatus suur, kui ta äkitselt nooremaks on tehtud. Kuid minu eesmärk on võimalikult palju soove kuulajani tuua."

Kuidas õnnitluste saate muusikat valitakse ja mida Ulvi õnnitluste toimetamise kõrvalt veel teeb, kuuleb intervjuust Piret Koolile saates "Päevatee".