"Ma läksin Kaitseliitu sellepärast, et ma olen kohutavalt arg inimene," rääkis Hvostov, kes sai kunagi ajakirjanikuna Jugoslaavia kodusõdadega seoses töötamisega aru, et sõjalises olukorras on kõige targem olla kuskil relvastatud inimeste grupis, kus kõik teavad, kuidas tegutseda.

"Oletame kui tuleks siia mingi okupatsioonivõim, nii nagu Ukraina okupeeritud aladel nad teevad, filtreerivad mingi inimese välja, piinavad neid, sunnivad koostööle. Parem ma siis suren ära kusagil seal ausalt," arvas ta.

Tammsiksaar polnud varem sõjaväes käinud, kuna sai Nõukogude aja lõpus vabastuse kasarmutolmu allergia eest. Nüüdseks on ta allergiast lahti saanud. Hvostov, kes pidi Nõukogude armees aega teenima tõi välja, et alates toidust ja lõpetades suhtumisega, on asjad Eesti Kaitseväes väga teistmoodi.

"Seal (Nõukogude sõjaväes - toim.) ma saavutasin meisterklassi käskude saboteerimises, aga Eesti Kaitseväes või Kaitseliidus ei tule mulle sellist mõtetki pähe," rääkis ta.

"Tugitoolisportlase vorm on, selline tavaline, aga saab hakkama, ega keegi sind seal tappa ei taha," rääkis Tammiksaar. "Vere maitse oli suus mõnikord," kommenteeris Hvostov.

Hvostov lisas, kuidas sõjaolukorras ei saa hakata mingit enda programmi kokku panema. "Et palun ärge saatke mind sinna, ma ei saa, jätke mind siia suppi keetma. Sind saadetakse sinna, kuhu peab minema," kinnitas ta.

Välja toodi, et paljudel oli probleeme öösel magamisega, mistõttu oldi päeval nagu zombie'd. "See on selline kogemus. Sõjas on kõige olulisem, et sa saad magada, sa saad süüa ja saad juua," märkis Hvostov. "Sa pead suutma normaalselt elada ebanormaalsetes tingimustes," lisas ta.