Õpetajad: vahel on raske end hommikul tööle sundida
5. oktoobril tähistatakse õpetajate päeva, mistõttu külastasid Raadio 2 kaks noort pedagoogi: Gustav Adolfi Gümaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maarja-Liisa Vokksepp ja Haabneeme Kooli matemaatikaõpetaja Kaidy Õismets. Õpetajad jagasid oma suurimaid töörõõme ning ka neid hetki, mil on mõelnud ametivahetusele.
"Ma tunnen, et ma olen suvepuhkust nii väärt, sest kooliaasta sees ei ole mul mitte ühtegi pühapäeva vaba," kommenteeris Vokksepp õpetajate pikka suvepuhkust. "Ma tean, et mul on töid, mida ma ei ole võimeline parandama õhtul, näiteks pikemad kirjandid."
"Tunnid võivad ju kahest-kolmest läbi saada, aga siis ju alles suur osa tööst hakkab," kinnitas Õismets.
Vokksepa sõnul on ta isegi mõnel õppeaastal oma tööaega mõõtnud ning saanud teada, et klassi ees olles veedab ta vähem aega, kui tunde ette valmistades või kodutöid parandades. Õismets lisas, et tema oma töötunde hetkel ei loe, kuid tavapärane on umbes 50 tundi nädalas.
Mõlemad õpetajad nõustusid, et ajaga võib küll tööl vilumust ja kiirust juurde tulla, kuid oma osa mängib ka see, kuivõrd suure pühendumusega tööd teha.
Ka Voksepa ema töötab õpetajana, ent naine ise tõdes, et tema ei unistanud kunagi õpetajaametist. "Ma mõtlesin, et mina seda tööd ei tee – 100 protsenti," vahendas ta toonaseid mõtteid, kuid hiljem muutis tema meelt üks tore ungari keele õpetaja, kellega ta kokku puutus.
Mõlemad õpetajad tunnistasid ka, et aeg-ajalt mõtlevad nad ametivahetusele. "Mul oli eelmisel aastal paar kuud, kus ma tundsin, et ma ei suuda enam – mul oli nii raske hommikul tööle minna," jagas Vokksepp. Suvevaheaeg aga andis talle jõudu taas juurde, et õpetajana jätkata. "Ma olen alati öelnud, et suvevaheajal on imetabane võime – sa unustad mingid asjad ära."
Vokksepp jagas, et kõige raskemad perioodid on vallandunud siis, kui ta juba mitu nädalavahetust puhata jõudnud ei ole. "Töökoormus on nii suur, ma tunnen, et nõudmised minu suunas on nii kõrged," kirjeldas ta raskeid perioode.
"Mul on nii head õpilased, et nemad on mind tegelikult koolis hoidnud," ütles Vokksepp, mis on ameti helgem pool ning teda innustab. Õismets nõustus.
Õpetajate arvates on viimasel ajal tehnoloogiliste õppemeetodite kasutamise surve ära kadunud. "Paradoksaalsel kombel tõmbas selle asja tagasi koroonaaeg," sõnas Vokksepp.
Õpetajad tunnevad ka, et riiklikul tasandil neid ei hoita. "Ma tahaksin, et ühiskondlikus plaanis saadaks rohkem aru, mida me tegelikult teeme ja siis võib-olla ma tunneksin ka, et mind väärtustatakse rohkem," rääkis Vokksepp.
Toimetaja: Maiken Tiits, intervjueeris Sandra Saar
Allikas: Raadio 2 "Nädalavahetuse hommik"