Kammiste mäletab end virgutusvõimlemisi raadiost kuulavat juba 1970. aastatel ning ta oli rahul, kui Vikerraadio võimlemised taaselustas ja naasis tema lemmik, klaverisaatja Viive Ernesaks.

"Viive mäng on mulle kogu aeg meeldinud – see on nii loomulik ja vaba. Ma tunnen klaverimängus Viivega mingit sugulust, mingisugune jõnks on meil sama," rääkis Kammiste ja lisas, et on Viivega vaid ühe korra Haapsalus kohtunud ning siis võttis legend tal käest ja sõnas: "Antti, sa meeldid mulle väga, ma naudin sind alati".

Kammiste tunnistas, et mõtles seepeale, et need on ju sõnad, mille Viive Ernesaks tema suust ära varastas. "See oli hästi südamlik vastastikune suur austus," võttis ta kohtumise kokku.

Virgutusvõimlemise fännina teadis Antti Kammiste loomulikult ka treener Martin Kõrva, kes Viive Ernesaksaga üle kümne aasta suurepärase duo moodustas. "Jäin ka Martini pärast sinna külge, et mida ta räägib ja mis vimka tal seekord sees on – selline väike krutsk, briti huumor."

Kammiste nentis, et Martin lollitas temagi ära. Nimelt, kui nad uute virgutusvõimlemiste salvestusel kohtusid, teatas Martin, et kõik harjutused koostas alati Viive Ernesaks, et tal olid need paberile kirja pandud ja Martin luges vaid ette. "Et kus sinu harjutused on," naeris Kammiste Martini vihjet.

Koostöö esimese kahekümne võimlemise salvestamisel läks Kammiste sõnul neil Martiniga üle ootuste hästi, kuigi pisut arenguruumi ta veel näeb, kas või näiteks veelgi lõbusama kõla näol.

"Mul on väga hea meel, et see teoks sai, sest mingisuguse väikese osaga ajust ma juba mõtlesin, miks mind pole kutsutud," väljendas Kammiste rõõmu, et teda valiti virgutusvõimlemise klaverisaatjaks.

Krutskeid täis Martin Kõrv

Treener Martin Kõrv võtab uute võimlemiste salvestuse kokku tuttaval lustakal moel, öeldes, et võimlemisi on alati lõbus salvestada, sest iga kord toimub midagi põnevat. Seekord tõi ta alustuseks välja ERRi praktikandi, kes saadeti salvestust pildistama, aga ei öeldud, palju pilte vaja on. "Ja nõnda pildistas vastutustundlik inimene poolteist tundi järjest," imestas Martin Kõrv.

"Või siis näiteks Kammiste, kes sattus mängima Petrofi klaverit. Tavalisel tiibklaveril on 88 klahvi, Petrofil on aga subkontraoktaavis kolm lisaks. Need pani sinna omal ajal Viive," rääkis Kõrv.

"Viivel oli ühel sügisel Nõval klaveril suur pesakond ja siis ta jagas neid klahve linna peal laiali. Ilusad rammusad olid. Need klahvid tekitasid Anttile aga suurt muret. Ikkagi võõrad. Alguses vaatas ta neid kaugelt, julgustasime teda klaveri taha istuma. Lõpuks istus ta võimalikult tooli paremas ääres ja hoidis end võõrastest klahvidest ohtusse kaugusesse. Pärast seitsmenda võimlemise salvestamist võttis mees aga julguse kokku ja vajutas korra üht võõrastest klahvidest, hüppas seepeale kiljatades püsti ja jooksis ERR-i sisekontrolli (kes meie lindistusi alati valvsal pilgul jälgib) selja taha peitu. Midagi halba õnneks ei sündinud ja peagi oli Antti klaveri taga tagasi. Võimlemised said tehtud ja hr Luts (Vikerraadio peatoimetaja - toim.) kiitis, et varsti lõpetab ta meil ehk isegi katseaja ära."

Raadio saatel võimeldi juba 90 aastat tagasi

Raadio hommikuvõimlemise traditsioon ulatub aastasse 1934, mil võimlemispedagoog Ernst Idla ja tema klaverisaatjast abikaasa Leida Idla juhendasid hommikuti otse-eetris pooletunniseid treeninguid. Nõukogude ajal sai tootmisvõimlemisest lausa kohustus, mille täitmist kontrollisid tervishoiuministeerium ning ametiühingute nõukogu.

Aastatel 1946-1988 juhendas kuulajaid võimlemismetoodik Leelo Röömel, klaverisaatjateks olid Dagmar Normet, Viive Ernesaks, Gennadi Podelski jt. Repertuaari kuulusid palad pioneeride marsist ja Viini valsist kuni tuntud lorilauludeni.

2008. aastast taasalustas Vikerraadio virgutusvõimlemistega. Võimlemisi viisid läbi mitmed treenerid ja klaverisaatjad, kuid peamise paarina kujuneski välja treener Martin Kõrv ja legendaarne Viive Ernesaks.
Tänavu jaanuaris suri Viive Ernesaks 91-aastasena.

Vikerraadio virgutusvõimlemisi saab järelkuulata siit.