Ragnar Klavan on Eesti jalgpalli suurim edulugu. Viiekordne Eesti parim jalgpallur kasvas üles Viljandis, ladus profikarjääri vundamendi Tallinna Floras, sai esimese välislepingu Norras ning mängis karjääri jooksul pea kõigis Euroopa suurimates vutiliigades. 2016. aasta suvel, mil ta liitus FC Liverpooliga, täitis Ragnar oma lapsepõlveunistuse.

Ragnari sõnul polnud ta teismelisena kõige andekam vutiäss isegi pisikeses Viljandis, kuid raske töö ja sihikindlus viisid ta eesmärgini. Liiatigi, et eeskuju oli lähedalt võtta, sest isa Dzintar oli samuti jalgpallur. Nii moodustavadki kahepeale kokku 150 koondisemängu pidanud isa ja poeg Eesti kõigi aegade edukaima jalgpalliperekonna.  

"Kõige suurem siis kangelane oli minu jaoks alati mu isa, ma vaatasin talle alt üles. Võib-olla sellepärast soovisingi saada jalgpalluriks," meenutas Ragnar.

Ragnari ema ja isa kinnitavas justkui ühest suust, et poega nad jalgpalli mängima ei sundinud. "See oli ikkagi tal sees, ega vägisi ei sundinud, et nüüd peab tulema, maksku mis maksab. Oli soov, et ta ise leiaks endale selle kutsumuse," meenutas Dzintar.

Tee tippu

Ragnar märkis, et tema lapsepõlves oligi Viljandis kaks varianti: teed sporti või hakkad pätiks. Sporti tegi Ragnar kõvasti – lisaks jalgpallile mängis korvpalli, tennist ja esindas kooli kõiksugu spordivõistlustel. Umbes 14-aastaselt keskendus ta jalgpallile. Ehkki annet oli omajagu, ei paistnud toona veel kuskilt otsast välja, et just tema rebib end maailma paremiku hulka.

"Ma olen hästi kriitiline enda suhtes. Esimestesse noortekoondistesse mind ei valitud," meenutas ta. "Aga selles suhtes oli see vist parim hetk minu elus, sest see tähendus, et ma hakkasin kõvasti rohkem trenni tegema. Ma hakkasin üksinda ümber Viljandi järve jooksmas käima, tegin tundide viisi iga päev üksinda lisatrenne. Igas halvas on midagi head, see oli nagu väga muutev hetk minu elus."

17-aastaselt oli Ragnar end nii heasse vormi ajanud, et avanes võimalus käia üle Euroopa tosina tippklubi juures end näitamas. Selle perioodi kohta saaks jalgpalluri sõnul naljatades kirjutada raamatu "Klavani pool elu lennukis".

"Mingi hetk jõudsin Tallinna lennujaama, tulin lennukilt maha, võtsin pagasi, anti uued piletid, tegin check-in'i ja läksin uuesti lennuki peale," meenutas ta.

Edasine on juba Eesti jalgpalliajalugu. Ragnar tegi aastate jooksul tiiru ümber Euroopa - kogus vajalikke kogemusi Norras, krooniti meistriks Hollandis, kus tõusis ka esimeseks eestlaseks, kes mänginud ihaldusväärses meistrite liigas, säras Saksamaal ja liitus viie miljoni euro eest Inglismaa suurklubiga FC Liverpool, mängides maailma tippseltskonnas kaks hooaega. Oma rahvusvahelise karjääri lõpetas Ragnar 2021. aastal Itaalias.

"14-aastasena võtsin eesmärgi, et ma jõuan Inglise premier league'i, selline eesmärk võtta oli päris julge samm. Kui ma 16 aastat hiljem selle teostasin, istusin peale lepingu allkirjastamist hotellis poolteist või kaks tundi üksinda diivani peal, ühtegi kõnet vastu ei võtnud," meenutas ta.  

Läti juured

Kui jalgpallhuvi päris Ragnar isalt, siis sitkuse ja järjekindluse hoopis vanaisa Leolt. Leo tegeles elu jooksul nii motospordi kui ka kergejõustikuga, õpetas Ragnarile puutööd, aga ka seda, kuidas raskustele vaatamata selg sirge hoida.

Oma esivanematest Ragnar väga palju ei tea. "See oli alati põhipoleemika, kas me oleme lätlased või ei ole. Mu isa nimi on Dzintar, mis on väga lätipärane. Vanaema pani mu isale selle nime, et Läti sugulust taastada. Mingi hetk leiti, et neid sugulussidemeid Lätiga ei olnud ikkagi nii palju ja siis me tögasime isa."

Siiski leidis ajaloolane Meelis Maripuu, et Lätiga on Klavanitel korralikud sidemed – Ragnari vanavanaisa Ivan, kelle nimeks sai hilisemas elus Jaan, oli lätlane. Seega voolab ka Ragnaris Läti verd. "Nüüd nad hakkavadki ütlema, et siis üks lätlane mängis ka Liverpoolis," naeris jalgpallur.

On mitu põhjust, miks pere teab vanavanaisast Jaan Klavanist vähe. 1938. aasta Postimehe artiklist selgub, et tema kodu läks suurema osa maise varandusega tuleroaks. Teiseks sai ajateenistuse järel vaarisast kaitseliitlane ehk Eesti riigi eest seisev mees, mis teises maailmasõjas saigi talle saatuslikuks.

Pole teada, kas Ragnari vaarisa Jaan langes võitluses kommunistidega, kuid tihti haarasid kaitseliitlased relvad, püüdes säästa kohalikke elanikke taganevate punavägede hävitustöö eest.

"Vaadates kõike, mis ta on teinud, kuidas on tulnud Eestimaale, andnud oma panuse selle riigi kaitsmiseks ja mitte kunagi alla andnud, on väga hea meel, et selline eelkäija on meie perekonnas," nentis Ragnar.

Kui minna Ragnari isaliini pidi edasi, saab ka selgeks, kust tuleb tänaseks maailmakuulus nimi Klavan. Nimelt asub Lätis Klavani kandev talu, mille järgi perekond endale nime saigi ja kus vähemalt paar põlve Ragnari esivanemad elasid. Nimeteadlane Evar Saar usub, et Klavan on tulnud nimest Klaus.

Uued sugulased on samuti kõvad spordimehed

Lisaks isa Dzintarile on Ragnari suguvõsas veel vähemalt üks jalgpallur. Nimelt on Ragnari kaheksanda põlve nõbu Indrek Zelinski. Klavani ja Zelinski juured saavad kokku Põlvamaal Erastveres, kus 18. sajandil elas nende ühine esiisa Paali Samul. Seotud on nad isade kaudu, mis tähendab, et Zelinskiga on sugulane ka Dzintar Klavan. 

"Selline vastastikune austus on meil omavahel alati olnud. Minu jaoks on vanemad mängijad olnud autoriteedid, kelle pealt on nagu palju asju õppida, isegi kui positsioonid on erinevad. Indrek oli suur eeskuju," rõõmustas Klavan.

Sportipisikuga on nakatunud ka teine Ragnar Klavani uus sugulane – korvpallur Heino Enden. Vutiäss Ragnar Klavani ja 1982. aastal korvpalli maailmameistriks kroonitud Heino Endeni ühine esiisa on 18. sajandil Rabivere külas Kohila lähedal elanud Annuse Jaak.

Enden tõdes, et on jalgpalluri tegemistele alati kaasa elanud. "See on Eestimaale suur uhkus, kui keegi meie väiksest riigist kuhugi välja saab ja sellisel tasemel mängib," rõõmustas ta.