"Pealtnägija": kuidas valmis 15,4 miljonit eurot maksev draamasari "Estonia"?
28. septembril möödub 29 aastat Estonia laevahukust ja pole juhus, et selleks on ajastatud samateemalise draamasarja "Estonia" esilinastus Eestis. "Pealtnägija" jälgis Skandinaavia üheks kalleimaks sarjaks tituleeritud projekti sündi.
852 inimelu nõudnud laevahukk on andnud ainest nii dokumentaalseteks kui pooldokumentaalseteks sarjadeks, filmideks ja raamatuteks, rääkimata lugematutest artiklitest. Ometi usuvad osalised, et just nende loodud draamasari aitab kasvõi mingil määral haavu plaasterdada.
Soomest päris stsenarist Miikko Oikkonen sõnas, et suured katastroofid on draamategijate vaatevinklist huvitavad, sest need aitavad näha, kuidas inimesed rasketele olukordadele reageerivad.
Rootsist pärit režissöör Måns Månsson nentis, et kuigi pärast stsenaariumi lugemist pelgas ta sarja teha, mõistis ta ühel hetkel, et lugu räägib vastutustunde puudumisest. "Kuidas on võimalik, et 852 inimest sureb ja kedagi ei saa vastutusele võtta?"
Näitleja Kaspar Velberg leiab, et sarja loojad on suutnud teemale väga taktitundeliselt läheneda. "Et mitte visata õhku uusi teooriaid, mida otseselt kellelegi vaja ei ole, või kummutada vanasid, vaid keskenduda sellele, mis on sellise tragöödia järellainetused ja järelmõjud," selgitas ta.
Kaheksaosalise sarja maksumus on 15,4 miljonit eurot. "Estonia" sari tugineb 25 aastat hiljem täismahus avalikuks tehtud uurimiskomisjoni materjalidele ning igas jaos jutustatakse laevahuku lugu läbi erineva peategelase silmade, alates päästjatest ja pääsenutest, lõpetades uurijatega. Nende hulgas on nii soomlasi, rootslasi kui eestlasi.
Oikkoneni sõnul aitavad erinevad vaatenurgad õnnetusele mitmest küljest läheneda. "Nii annab sari vaatajale natuke laiema pildi, mitte ainult, mis erinevates riikides toimus," märkis ta.
Måns Månsson selgitas, et tema kodumaal on Estonia laevahukust räägitud kui rootslaste katastroofist, mistõttu oli sarja stsenaariumi lugemine tema jaoks vägagi silmiavav.
"Mul polnud õrna aimugi, mis toimus. Rootslased on eestlaste tunnustamisel üsna küünilised ja üleolevad olnud. See on Rootsi vaatajatele hea meeldetuletus sellest, mis tegelikult toimus."
Kaasprodutsentide, kaasstsenaristide ja mitmete kunstnike kõrval teevad Eestist kaasa veel näitlejad Rain Simmul, Doris Tislar, Gert Raudsepp, Egon Nuter, Priit Pius ja muuhulgas osaleb massistseenides ka "Estonialt" pääsenud meeskonnaliige Timmo Võõsa. Režissööri sõnul said Eesti näitlejad oma tööga suurepäraselt hakkama.
Üks erilisem võttekeskkond ja ka põhjus seriaali suurte kulude taga oli Belgias asuv eriefektide stuudio, kuhu ehitati parvlaeva välistekk ja toimusid teisedki võtted, mis eeldasid tegevust vees.
Velberg, kes kehastab ellujäänud laevameeskonna liiget, tegi kõik oma kaskadööritrikid ise ning kannatas välja ka vintsiga ülestõmbamise helikopteri pardale. Pigem oli tema sõnul raske kujutada 32-kraadises vees ette olukorda, kus sul peaks lõikavalt külm olema.
"Eks see muidugi on võttemeeskonnale ja meile, näitlejatele, teistmoodi vastutus käsitleda sündmust, mis on ikkagi niivõrd lähiajaloost, seal ei saa endale suuri möödapanekuid lubada," sõnas näitleja. "Teistpidi on seal ikkagi on elutõde ja kunstitõde, kõike me ei saagi näidata nii nagu see päriselt oli, aga kas ongi vaja?"
"Paljudel hetkedel, mida püüame jäädvustada, pole õiget ega valet, sest me teame nii vähe," nentis ka režissöör. "Saladusi on nii palju, nii et see, mida me oleme nende säravate näitlejatega püüdnud avastada, on leida mingi tähenduslik tõde."
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Pealtnägija"