Anu Saagim rääkis, kuidas iga peo jaoks, mis umbes iga kahe kuu tagant toimusid, pidi korralikult ette valmistama. "See oli kostüümipidu, see oli selline plahvatus, et sa pidid hankima endale kõik outfitid," rääkis ta ja lisas, kuidas kostüüme käid hankimas mujalt maailmast, kuna Eestis lihtsalt ei olnud.

Peole ei pääsenud sisse igaüks, vajalik oli Saagimi ja Volkmanni sõnul kas ühiskondlik relevantsus või paks rahakott. Suured peod toimusid massiivsetes ladudes ja angaarides. "Seal torustike vahel see võbelemine käis," ütles Saagim.

Volkmann käis neid pidusid ülespildistamas. "Ma ei pildistanud neid asju, mida ma tegelikult ei tahtnud pildil näha," rääkis ta. Saagim

"Ainukene pidu, mis toimus, toimus Vibe'il," sõnas Volkmann, viidates peo mingisugusele mütoloogilisele aspektile. "Selle atmosfääri lõid ikkagi need erakordsed ruumid. Täna ei lastaks elu sees teha kuskil tehasehoonetes või mingites angaarides pidu, kus ei ole mitte mingeid turvanõudeid," arvas Saagim ja tõi välja, et meeleolu oli metsik ja mitte keegi kuskilt reelingute otsast alla ei kukkunud.

"Alkoholi tarbiti vähe, rohkem tarbiti vett ja selliseid väikseid värvilisi komme," sõnas ta, mis tema arvates näitas, et inimesed olid heatahtlikud ja rõõmsad.