Timmo Võõsa, kes sarjas ka episoodilise rolli kaasa teeb, töötas Estonial Tax Free poes ning rääkis Vikerhommikule oma pääsemise loo. Mees tunnistas, et kuigi ta igapäevaselt sellele enam ei mõtle, siis septembris tuleb kogu see lugu ikka meelde. Tol õhtul pääses ta töölt tund aega varem ja käis söömas, kuigi sellise tormiga erilist söögiisu polnud ning läks siis kajutisse.

"Tund aega kõikusin kajutis, kuni laev läks järsku kreeni ja vajusin peaga vastu seina. Ma ei oodanudki mingisugust häiret ega midagi, vaid tõmbasin, nagu meile on õppustel räägitud, kergelt riidesse – juhul kui on vaja vette minna ja ujuma hakata," meenutas ta.

"Koridoris väga palju inimesi polnud. Oli kaks ettekandjat, kes hüsteerias maas nutsid, käskisin neil ilusti välja teki peale minna, et ärgu jäägu sinna niimoodi. Läksin neist mööda ja märkasin lahtist kajutit. /---/ See kajut oli tühi, aga aken oli pärani lahti ja veepind väga lähedal. Laskusin sinna kajutisse sisse, kruttisin illuminaatori kinni, nii lootuses, et siis ei hakka vett sisse tulema," viitas ta oma naiivsusele.

Kuidas ta täpselt kokkulepitud kogunemiskohta jõudis, ta enam ei mäleta, aga seal visati talle päästevest, mille ümber keha sõlmis. Kuna päästevestid olid Võõsa sõnul väga algelised, aitas ta reisijaid, kellest paljud ei osanud neid õigesti selga panna. 

"Siis ronisin ukse eest ära reelingu külge rippuma. Lohutasin veel üht noormeest, kes küsis, mida teha, kui laev upub. Ütlesin, et ära nüüd nalja tee, see ei upu kuskile, aga kui midagi on, siis lihtsalt uju eemale, et keeris sind kaasa ei tõmbaks. Teisel pool oli üks neiu, kes ka küsis, kas me upume, ja ma ütlesin, et ei upu. Paraku valetasin mõlemale. Kumbki neist ei pääsenud," jätkas ta oma jutustust.

Päris viimase hetkeni ta ei uskunudki, et laev nii kiiresti uppuda võiks, aga siis tuli laine ja viis mehe vee alla, kus ta juba hetkeks oma saatusega, et pääsu pole, leppis. Kuigi üle pea libisenud, oli päästevest nööridega tema külge jäänud ja tõusis uuesti veepinnale. Kahe laine vahel suutis mees ujuda parvele, mis oli sel hetkel tühi, aga kus pärast oldi seitsmekesi.

"Ma olin seal aluspükstes ja ühe kingaga. Selleks, et midagi teha, hakkasin selle ühe allesjäänud kingaga vett välja viskama. Eks see oli nii, et viskad kingatäie välja, aga ämbritäis tuleb asemele," kirjeldas ta meeleheitlikku võitlust päästeparves.

Võõsa ja üks Rootsi tüdruk tõmbasid veest välja ka mehe töökaaslase Hele Mõttuse, kes hiljem omakorda aitas mehel endal elus püsida, kui ta hakkas magama jääma. Pärast pikki katsumusi tuli lõpuks pääsemine.

Sarjas väikse rolli tegemine tundus filmihuvilisele mehele algul lihtsalt seiklus ja kuna tegijad tundusid piisavalt usaldusväärsed, siis otsustas ta osaleda kasvõi sellepärast, et näha kuidas sellist filmi tehakse.

Riina Sildos ütles, et sarja eesmärgiks on Estonia hukkumise lugu inimestele ära rääkida ja pakkuda neile ka lohutust. Tema sõnul räägib sari eelkõige sellest, kuidas katastroofis hakkama saada ning mitte ainult füüsiliselt, vaid ka vaimselt inimesena ellu jääda.