"Kui võrrelda 2020. aastat, mis oli seni kõige suurema seenemürgistusega aasta, nõustasime napilt üle 100 inimese, siis tänaseks päevaks me oleme jõudnud juba 120-ni," kommenteeris Oder.

Seenemürgistuse aastakümneid tagasi üle elanud Teriseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas jagas "Terevisioonis" oma lugu. "See juhtus pisut aega tagasi – aasta oli siis 1992," tutvustas ta. "Pere käis seenel, mina olin nendega kaasas. Sõime ühiselt seeni ja minule mõjus see nii rängalt, et ma olin pikka-pikka aega väikeses maahaiglas ravil."

Kaas sõnas, et tal olid tüüpilised mürgistussümptomid ehk tal läks süda pahaks ja ta oksendas. "Seedimine enam ei toiminud nii nagu ta peaks toimima," rääkis ta. "Haiglas olles oli põhiline eesmärk suunatud sellele, et ma hakkaksin uuesti toitu seedima. Midagi ei seisnud enam sees."

Tegemist võis Kaane arvates olla mingisuguste puravikesordiga. "Pärast seda lugu ma metsas küll käin, aga ma korjan ainult neid seeni, mida ma tõesti tunnen."

Oder jagas, et tänapäeval usaldatakse liialt sotsiaalmeediagruppidest saadavat nõu. "Kui ma seal mõnda aega olen olnud, siis see tundub nagu pere ja kes seal ikka halba nõu annab," vahendas ta erinevate grupiliikmete tavapäraseid mõtteviise, mis saatuslikuks saada võivad.

"Infoliinile on juba tulnud ka sellised juhtumid, kus mürgine seen on väga söödavaks tunnistatud," tõi ta näite, paludes internetigruppides leiduva info osas skeptiliseks jääda.

"Pigem olla skeptiline ja mõelda, kas ma selle gurmee-elamuse pärast, mis ma seeneroast saan, olen valmis, et mu pere kannatab, mina kannatan ja võib-olla et lõpetame ka haiglas," lisas mürgistusteabekeskuse juht.

"Väga vaesed inimesed kasutasid punast kärbseseent, sest neil ei olnud võimalik alkoholi osta," jagas Oder, miks mõni inimene vanasti teadlikult kärbseseeni väikestes kogustes sõi. "Seal võib igasuguseid asju juhtuda, kui olla hallutsinogeensete toimete all," hoiatas ta.

Lisaks ei seedi ka osad inimesed, sealhulgas väikesed lapsed, seentes leiduvaid suhkruid. "Kuni kahe eluaastani kindlasti mitte ja meil oli eelmisel nädalal ka juhtum, kus 8-aastane sai väga tõsise seedetrakti ärrituse. Kõik teised inimesed peres jäid terveks, aga tema ei kannatanud neid seeni, nii et seda maksab silmas pidada, et kui ma seenetoitu söön, siis kas ma seda kannatan," rääkis Oder.

Kui iiveldus ja oksendamine jätkub üle kuue tunni, siis soovitab Oder pöörduda haiglasse. Kui sümptomid ilmnevad kuni kolme tunni jooksul, on mürgistusteabekeskuse sõnul söödud tavaliselt seent, mis ärritab seedetrakti, kuid ei põhjusta eluohtlikku mürgistust. Kui aga sümptomid avalduvad viibega ehk kuus ja enam tundi pärast söömist, võib kahtlustada eluohtlikku seent.