"Loomadel on hea Tallinna loomaaias elada," avas Tarmak vestluse. "Me hoolitseme parimal võimalikul viisil, aga tõsi on ka see, et meie tähelepanu on juhitud sellele, et teatud tegevusi, teatud töökorraldust ja teatud otsuseid on vaja parandada," lisas ta.

Tarmaki sõnul on kahe ninasarviku surma põhjustanud siiski erinevad asjaolud. "Kigoma puhul oleme järeldanud seda, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga," rääkis ta, lisades, et raske on öelda, kuidas õnnetust oleks vältida saanud.

Kibibi juhtumi valguses aga uuritakse, milliseid raviotsuseid temaga tehti ja kas need võisid olla õiged otsused. Tarmaki teatel vaadatakse sellega seoses üle loomaia loomade üleüldine heaolu ning loomaaia personal.

Pool aastat tagasi lahkus loomaaia endine direktor Tiit Maran ametikohalt ning siiani pole suudetud talle asendust leida. "Me oleme korraldanud avaliku konkursi ja ka meie oleme mures selle pärast, et me ei ole leidnud sellist inimest, kes suudaks nii keerulist ja ainulaadset asutust nagu Tallinna loomaaed juhtida," tõdes Tarmak. "Tänaseks ei ole meil ühtegi sobivat kandidaati laual."

Ta lisas, et lähikuudeks on ajutine lahendus loomaaia juhtimiseks leitud. "Aga püsivalt / .../ on meil vaja täita uuesti need ametikohad, mis meil praegu täitmata on."

Hetkeseisuga on muudetud osadel loomaaia ametikohtadel vastutust. Näiteks kaasati loomade raviotsuste protsessi värske pilguga ekspert ning vallandati kollektsioonijuht.

"Kollektsioonijuht, kelle vastutusalas on olnud kogu loomadega seotud tegevus, sealhulgas loomade ravi – kahjuks ei ole meil temaga võimalik sellisel viisil jätkata," rääkis Tarmak.