"Seitsmest läksin merele, lõunal ühe ajal vaatasin, et hakkan ära tulema. Jõudsin natukene sõita, mootor hakkas pobisema, vaatasin selja taha, vesi tuli paati ja kauhti – vajus kohe põhja. Võtsin vesti, selga ei saanud panna, sidusin ümber kaela selle endal ja hakkasin vaikselt ühe käega aerutama," kirjeldas Ivo õnnetusmomenti. See juhtus mehe sõnul kaldast vähemalt kahe kilomeetri kaugusel.

Miks nii juhtus, ei osanud Ivo öelda. "Eelmisel reedel ostsin endale just uue mootori. Reedel käisin, aga laupäeval jäi viimaseks sõiduks selle mootori ja paadiga. Paadil pidi tulema tagant kuskilt auk sisse. Ja et nii kähku läks, selle poolest on huvitav," rääkis ta. Meri oli tolle koha peal Ivo sõnul umbes nelja-viie meetri sügavune. "Riided võtsin ka seljast ära – kergem ujuda. Vaatasin praamid sõidavad – Leiger läks Tiiu tuli, Tiiu läks Leiger tuli. Lehvitasin ja karjusin, proovisin selle vilega, aga see oli vett täis," kurtis Ivo, et keegi teda ei näinud ega kuulnud.

Tagasi kaldale ujumine võttis Ivol aega umbes neli tundi. Ujudes käis tal igasuguseid mõtteid peast läbi, mõtles ka Estoniale ja kui suured lained seal olid. "Ma pean siit pääsema ikka sedasi kaldale jah," kinnitas ta endale. Kaldast 200 meetri kaugusele jõudes, riivas ta esimest korda jalaga kivi. "Tundsin, et nüüd ma olen pääsenud. Kui veel ujusin, siis olid juba jalad põhjas," rääkis Ivo ja kirjeldas kuivõrd hea tunne oli kui jalad lõpuks põhja puudutasid. 

"Rõõmus oli, oma trussikute väel naeris seal," kirjeldas Ivo abikaasa Aive pilti, mis talle avanes kui ta pääsenud mehele järgi läks. Ka Aive ise on üle elanud surmalähedase kogemuse autoõnnetuse näol. 

Merest aga õnnetus Ivot eemal ei ole suutnud hoida. "Kaks päeva pärast õnnetust ostsin uue paadi ja läksin," ütles ta. "See nüüd küll mingi rõõmusõnum ei ole, aga ta oli ise nii õnnelik," kirjeldas Aive oma emotsiooni peale Ivo uudise kuulmist. Aivel endal läheb oma autoõnnetuse kohast mööda sõites hoog tasaseks. "Hirmufaktor on sees, kui ma sealt mööda lähen," sõnas ta.

Nüüd uuesti merele minnes paneb Ivo alati esimese asjana vesti selga, vaatan paadi üle, et kõik augud kinni on. Aive sõnul on see harrastus nii sees mehel. "Ilus ilm, päike paistab, lainetust pole, lähed viskan lanti, naudid seda päikse käes," kiitis Ivo.

"Ikka tahaks elada ja võidelda, et olla abiks ja näha, kuidas lapselaps kasvab – suurim rõõm," sõnas Aive nende õnnetuste peegelduseks. "Hing on sees, meel on hea," lisas Ivo.