Hetkel elab Grönbergi juures 33 koera, neist enamik on ära toodud surmasuust. Naine ise ütleb, et see on vanurite ja invaliidide hooldekodu. Lootus, et keegi neist uue pere leiab, sureb viimasena. "Kui saavad koju, on juhhuu, kui ei saa, siis olemegi siin koos lõpuni."

Loomaarmastus on naist saatnud juba lapsepõlvest, kuid päris ametlikult hakkas põline tallinlanna nende eest hoolitsema nelja aasta eest. Naise arvates väärivad kõik koerad, et nende elu eest võideldaks. Enim on talle hinge läinud eelmisel suvel Keilast päästetud Karu.

"Esimene asi, mida ma väravast sisse minnes nägin, oli peaaegu surnud Karu. Tegelikult ma alguses arvasingi, et ta on surnud. Kui kiirabisse minnes ta autost välja võtsime, oli auto vaklu täis. Kõik kael oli paksult vaklu täis, kasvaja oli põletikus ja vaklu täis," kirjeldas ta. "Arstid eriti lootust ei andnud, sest soolestik ja magu olid täitsa tühjad, toitu ei olnud ta pikka aega näinud. Nüüd on poiss nagu ponks."

Teiste seas kasvab Grönbergi hoole all üheaastane pime koerapoiss Taavi, kes on oma lühikese elu jooksul mitmes peres olnud. Grönberg rääkis, et teised koerad hoiavad Taavit väga. "Taavile ei tohi keegi liiga teha, ta ei tohi kuhugi ära eksida, siis on kohe kogu kari ümber ja aetakse ta õigesse suunda," rääkis ta.

Väga haigete koerte puhul, keda enam ei saa, peab naine paratamatult vastu võtma eutaneerimisotsuse. "Lohutadki ennast sellega, et tal on nüüd parem," rääkis ta, kuidas looma surmaga toime tulla.

Naine tõdes, et vahepeal ajab loomadega toimuv teda ka nutma, kuid enamasti mitte suurest kurbusest, vaid just vihast. Näiteks jõudis hiljuti tema hoole alla sadisti käest päästetud Rose, kellel pole enam tagumisi käppasid.

Aastakümneid Soomes töötanud Grönberg nentis, et kui ta varem raha lugema ei pidanud, siis nüüd peab ta märksa kokkuhoidlikumalt elama. "Õnneks on nii palju toetajaid, et me koerte söögid ja arstiarved saame makstud. Meil ei ole õnneks mitmekümne tuhande euro väärtuses võlgasid. Aga eks alati tahaks loomadele paremaid aedikuid, paremaid tingimusi."

Tänaseks on Grönbergi juures hoolt ja peavarju leidnud 238 koera, neist 182 on uude perre saanud – see ongi naise jaoks suurim rõõm. "Ka vanade koertega loodad, et tuleb see kodupakkumine. Aasta alguses läks kaks vanemat koera koju ja siis oli küll nii hea tunne. Eelmine kuu läks ka üks vanem koer koju, ta ootas 472 päeva. Jõudis ära oodata!" rõõmustas naine.