Maal elamise päev pakub platvormi kohalikele omavalitsustele enda tegevuste ja teenuste tutvustamiseks – päeva raames toimub palju erinevaid üritusi, eesmärgiga näidata, mismoodi maal päriselt elatakse.

"Maal elamiseks on vaja funktsionaalset, toimivat kohalikku omavalitsust, kes pakub sulle kvaliteetseid avalikke teenuseid," tutvustas Ubaleht. "Et sul oleks võimalik maal elada nii, et sa ei elaks pidevas pendelrändes, sest maal elamisest on kasu siis, kui sa kohapeale panustad."

"Esimesed asjad, mida inimene maaelult ootab, on ikkagi teatavad linnamugavused ja see on arusaadav – sa tahad, et sul oleks mõistlikus kauguses võimalik poes käia või et su elukoht oleks selline, kus sa saad kasutada sooja vett ja elektrit," loetles Ubaleht. Ta lisas, et inimesi huvitab ka, kas nende lapsed saavad maal elades kodu lähedal lasteaias ja koolis käia ning missugused on olemasolevad huviringid ja kogukonnategevused. Samuti huvitavad inimesi saadaolevad elupinnad ja töötamisvõimalused.

Kõige populaarsemad maapiirkonnad on suuremate linnade ja alevite ümbrused. "Tallinna ümber on meil "kuldne ring", mida me enam maapiirkonnaks nii väga nimetada ei saa – küll aga on maapiirkonna tundemärkidega asukohti ka Harjumaal," lausus kommunikatsioonijuht. "Üldiselt on väga populaarsed need paigad, mille omavalitsused ise väga palju vaeva näevad, et inimesi enda juurde meelitada," lisas ta, tuues näiteks Rakvere valla.

Ubalehe sõnul pole Setomaa omavalitsus varasemalt maal elamise päevast osa võtnud, kuna neil ei ole olnud inimestele piisavalt elukohti pakkuda. "Aga tänavu nad osalevad ja näitavad, missugune Setomaa elu on."

"Maainimene võib olla ka minusugune, kes elab Tallinna linnas – see ikka tuleb hingest. Kui maal meeldib ja see otsus on kindel, et maale oma energiat tahetakse suunata, siis pole vahet, kui sa sinna maale ükskord jõuad, siis sa oledki maainimene," tõdes Ubaleht.