Tiido sõnul ei ole lühidalt selgitamine n-ö tänapäeva sündroom, vaid teinekord inimesed lihtsalt selgitavad ühte ja sama asja liiga mitme erineva nurga alt.

"Veenmiskõne aitabki kontsentreerida ja jätta alles ainult olulise info, et sa ei ketra ühte ja sama mõtet," rääkis ta.

Enesekindlus on Tiido sõnul kindlasti üks tähtsamaid aspekte veenmiskõne juures. "Kui mina kuulan ja näen, et ta iga keharakk usub sellesse, mida ta räägib, ta silmad säravad peas, siis kuulajas peakski tekkima selline tunne, et oh, ma usaldan seda inimest."

"Tegelikult me püüame inimesi veenda iga päev," tõdes Tiido, et ta ei oska päris täpselt öelda, kust veenmiskõne alguse on saanud, sest tegelikult kasutame me seda igapäevaselt, kasvõi oma partneri või töökaaslastega. "See oskus võiks olla igaühel olemas, aga Eestis, see kontekst, kus seda palju kasutatakse, ongi just ettevõtluses," sõnas ta, viidates eelkõige iduettevõtjatele, kes peavad oma uusi ideid investoritele selgelt väljendama.

"Esimene asi, mida mina oma koolitustel ka ütlen, on see, et me peame ise uskuma sellesse, mida me teeme," sõnas koolitaja. "Ma olen valinud õiged sõnad ja ma olen need sõnad õigesse järjekorda pannud, niimoodi, et kuulaja saab aru, mida ma talle öelda tahan," kirjeldas ta veenvat kõnet. "Oluline on ka see, et me räägiks mingit lugu," lisas ta, viidates sellele, et kuulajas tuleks mingisugust emotsiooni läbi jutustatud loo äratada.

Tiido teatel eristab amatööri professionaalist see, et temaga vestlemine tundub kui sõbraga rääkimine. "Sa ei märkagi, et sa elad talle kaasa. Sa ei märkagi, et ta on sulle kirjeldanud mingit probleemi, mida sa ei teadnudki, et maailmas eksisteerib."