Eenpalu sõnas, et vaimse tervise kohvikus saavad abivajajad vestelda endale võõraste inimestega. "Võõrale inimesele rääkida olevat mõnikord parem lahendus, kui ei ole endal sellist head sõpra või pereliikmetega jagada," selgitas ta.

Seda, et võõra inimesega on keeruline vestlust alustada, Eenpalu sõnul kartma ei pea. "Minul ei ole jutu alustamisega kunagi probleeme olnud. Inimesed on alati leidnud selle jutujärje. Meid aitavad ka vaimse tervise kohviku menüü ja väike küsimustega täring," tõi ta välja.

Igas loos, mida ta kohvikus varasematel aastatel kuulnud on, on Eenpalu sõnul midagi nii positiivset kui ka kurba. Vabatahtlik meenutas, et talle läks eriliselt hinge üks eakas proua, kel polnud oma perekonnaga enam eriti head kontakti.

"Eakas ja äärmiselt meeldiv proua jõudis lõpuks enesetapumõteteni, et teda ei ole kellelegi enam vaja. Ta tegeles enda hoidmisega, pikad jalutuskäigud looduses, loodusfotograafia, aga ometigi sellised mõtted talle tulid. Kui uskumatult lihtne on jõuda sinna maani, kui sul ei ole inimest, kellega oma kurbust ja mõtteid jagada," nentis ta.

Vestlus vaimse kohviku vabatahtlikuga aitas Eenpalu sõnul mures prouat märgatavalt. "Tema silmad hakkasid pärast seda vestlust särama, sellest oli aru saada."

Vabatahtlik kinnitas, et abivajajatele hinnanguid ei jagata. "Sa saad erapooletut kuulamist, mina ei tunne teda, mina ei anna hinnangud. See on võõras inimene, sa ei näe teda võib-olla enam mitte kunagi. Meid on õpetatud kuulama," tõi ta välja. "Juba selline jagamine aitab sellist üksindustunnet leevendada või vältida. Sa saad rääkida ja keegi peegeldab sulle sinu mõtteid tagasi."