"Mets on seeni ääreni täis. On nii söödavaid liike kui ka mittesöödavaid. Kõike leidub. Nii palju kui olen aru saanud, siis Lõuna-Eestis on puravikke pangega välja toodud," märkis Ojasoo.

Sel sügisel on seenenäitusel väljas umbes sada erinevat seeneliiki. Täpne liikide arv on varieeruv, sest seened vajavad iga paari päeva järel vahetust. "Kuigi me oleme toonud näituse hoovi peale telkidesse, seal on niiskem ja seen püsib paremini, siis ikkagi ta ei pea meil paraku kümme päeva vastu. Kahe päevaga teevad seeneussid ikka oma töö ja ta hakkab lagunema ning läheb koledaks ära."

Spetsialistide sõnul tunnevad eestlased seeni iga aastaga üha paremini. "On mingid liigid, näiteks tavavahelik, mis kunagi oli hea söögiseen, aga tänapäeval on teada, et see on mürgine. Inimesed enamasti teavad, et see on mürgine. Mõned vanemad võib-olla mõtlevad, et ma ju kogu aeg sõin, mis siis ikka, aga seenemürk on salakaval asi. Noorem põlvkond, kes käib meil loodushariduse programmides, teab päris hästi," rääkis Ojasoo.

Erinevate seenemääramisrakendustega soovitab Ojasoo ettevaatlik olla. "Kui määraja on tehtud näiteks Euroopa põhjal, siis seal kasvavad liigid võivad natukene erineda meie omadest. Pilt võib olla teine, toonid võivad olla erinevad, aga ka tingmärgid võivad olla erinevad. Mõni seen, mis võib Saksamaal söödav olla, võib meil mittesöödav olla," selgitas ta.