Lepik sõnas, et tegelikult ei taha ämblikud väga hea meelega inimestele tuppa tulla, sest nad saavad õues ka väga hästi hakkama. Augustis ja septembris võib neid aga toas rohkem kohata seetõttu, et isased ämblikud saavad suguküpseks ja hakkavad majadest emaseid otsima. "Leida maja, kus pole ühtegi ämblikku, seda pole põhimõtteliselt olemas. Igas majas on kuskil mingi ämblik," märkis ta.

Eestis kodudes võib kõige rohkem kohata harilikku majaämblikku. "Isased hakkavad nüüd ringi jooksma ja otsivad emaseid. Emane on tavaliselt kuskil nurgas, tema on seal peidus ja meie tihti isegi ei näe, kus meil see ämblik on, aga ta on kuskil olemas," selgitas ta.

Kuigi üha enam on Eestis levima hakanud ka Kesk-Euroopa majaämblik, pole Lepiku sõnul muretsemiseks põhjust. "Ükski ämblik ei ole nii hirmutav, kui Eesti metsades elav puuk. Tegelikult on ämblikud väga ohutud. Nad kardavad tohutult inimest."

Selleks, et ämblik tuppa kipuks, peab seal tema jaoks mõni saakloom olema. "Ämblik ei tule sulle sinna siis, kui sul pole ühtegi putukat. Ikka peab mõni putukas toas olema," rääkis Lepik ning lisas, et samuti armastavad nad pimedaid ja niiskeid nurki. "Ämblikud ei taha head koduperenaist või -peremeest, kes hästi palju puhastab."

Tuppa tulnud ämblik leiab Lepiku sõnul ise tee välja. "Ämblik ei taha ka meil kodus olla, inimene teeb talle tihti paha. Võite ta alati välja aidata, aga kui ta tuleb tagasi, siis tema kodu ongi seal," märkis ta.