1980. aastal sündinud Evelin Pang kasvas üles Tallinnas Lasnamäel. Hakkaja tüdruk nägi juba varases lapseeas enda tulevikku lavalaudadel.

"Ma olin kuueaastane ja andsin "Hunt Kriimsilma" saates Hundule intervjuud. Hundu küsis, kelleks te suurena saada tahate, ja ma ütlesin, et ma ei tea. Ma mäletan seda mõtet, et ma ei julgenud öelda, et ma tahan näitlejaks saada. Ma sain ju aru, et Hundu ei ole ju rääkiv nukk, vaid et näitleja, kes hoiab nukku. Ma häbenesin seda mõtet," meenutas Võigemast. 

Evelin raamatupidajast ema Eda ja metallitöölisest isa Valduri kodus mängis pea alati muusika. Evelini isa oli lausa melomaan, kelle riiulist ei puudunud nii lääne uusimad hitid kui ka Eesti klassika. Nii läkski, et näitlejaametist unistav tütar tegeles lapsepõlves hoopis klaverimänguga ja napsas isegi 1993. aastal Tšaikovski noorte pianistide konkursil võidu.

"Kui ma kuulsin, et ta on lavakasse sisse saanud, siis ma kõigepealt nutsin peatäie, sest mõtlesin täpselt, et see on see, et vanemate unistuse teostab laps," meenutas Evelini ema Eda. "Ma olin nii õnnelik, et ta sinna sisse sai, sest see oli tema jaoks tohutult oluline. Ja siis ma muidugi lõikasin lõputult välja artikleid, asju, küll ma vaatasin kordust, igat asja vaatasin, kus ta jälle oli," meenutas Eda. 

Teine lähedane, kes Evelini näitlejateele hingega kaasa elas, oli vanaema Mai. Tegemist polnud klassikalise moosikeetjast ja sokikudujast memmega, vaid tõeliselt erudeeritud prouaga, kes isegi aiatöid tegi seelik seljas ja kelle juuresolekul pidid lapselapsed kikivarvul käima. "Kõik väline oli talle väga-väga oluline – palju ehteid, uhked riided," meenutas Evelin.  

Nii Evelini kui ka tema ema Eda kodus annavad endisaegsest jõukusest märku suursugused asjad – kahemeetrine seinakell, maalid, kaks tooli ja kuldäärega serviisid, mida Evelin õrnalt hoiab. "Ma tegelikult ei kujuta ette, mis tingimustes mu vanaema kasvas," nentis ta. 

Vanaema perekond küüditati Venemaale

Evelin teab, et vanaema Mai sündis 1923. aastal Gertrud ja Artur Hüüsi perekonda, kelle mõjust ning haardest räägitakse veel sada aastat hiljemgi legende. Artur oli sõjaeelse Eesti suurima laevandusettevõtte juht ja omanik. Evelini arvates on vaarisa mõtteteravuse ja majandusliku vaistu pärinud nõbu Madis Müller, kes töötab Eesti Panga presidendina. "Madis oli ikkagi see sugulane, keda kõigile teistele eeskujuks toodi," märkis Võigemast. 

Evelini vanaema Mai küüditati 17-aastaselt koos ema Gertrudiga Kirovi oblastisse, isa Artur saadeti perest eraldi vangilaagrisse, kus ta ka lõpuks suri. Esimesed kolm ja pool aastat said ema ja tütar siiski koos olla. Evelini vanaema Mai oli Siberis kokku 15 aastat ning kohtas seal enda tulevast abikaasat Mikk Taskat.

Dokumendid kinnitavad, et Evelini vanavanaisa oli Tallinna laevaühisuse ehk Eesti suurima laevandusettevõtte kõige kopsakama aktsiapaki omanik – temal või ta ettevõttel oli osalus rohkem kui 20 suures laevas, teiste seas ka mootorpurjekal Läänemaa, mille Eesti Post eelmisel aastal isegi margile pani. 

Lisaks aitas just vanavanaisa Artur 1918. aastal organiseerida Eesti riigile sel ajal hädavajalikke välislaene, oli hiljem kaubandusesindaja Soomes ja aukonsul Rumeenias. 

Riia polütehnikumi lõpetanud mehe eriliseks huviks oligi lennundus ja 1930. aastate lõpus asutas ta toona ainsa lennundusettevõtte Ago, mis ostis vabariigi esimese reisilennuki. 

Lisaks tegutses Artur Hüüs pangaduses ja oli paljude ettevõtete omanik, alates linatööstusest Võrus, lõpetades naelatööstusega Tallinnas. Ta kuulus 100 kõige väljapaistvama eestlase klubisse Centum, mängis Laidoneri juures bridži ja oli koos oma isa Martiniga, kes oli Tallinna üks lugupeetavamaid rätsepmeistreid, Estonia seltsi liige. 

14. juunil 1941. aastal küüditati Evelini perekond Venemaale ja tema esivanemad tituleeriti sotsiaalselt ohtlikuks elemendiks - need seigad on talletatud KGB arreteerimistoimikutesse, mida hoitakse rahvusarhiivis. Toimikud läbi töötanud ajalooprofessor Aigi Rahi-Tamm märkis, et öötundidel Siberis Sverdlovski oblastis kolm tundi kestnud ülekuulamiselt on kirja saanud vaid poolteist lehekülge.

Mis on Evelin vaarisa täpne surma põhjus, toimikust ei selgu. Artur Hüüsi elukäigu on kirja pannud tema saatusekaaslased. Kõige põhjalikumalt kirjeldab Hüüsi viimaseid elupäevi temaga koos vangilaagris olnud Maria Kopperman oma memuaarides.

Evelini vanaema Mai toimikust selgub, et esimest korda esitas ta avalduse Eestisse tagasisõitmiseks 1947. aastal – kümme aastat enne seda, kui tal päriselt kodumaale naasta lubati.

Uued sugulased tulevad Raplamaalt

Selleks, et teada saada, kust pärineb Evelini kalduvus loomingu ja loovuse poole, pöörati pilk tema teiste esivanemate, Raplamaalt pärit Taskade poole. Üheks Evelini uueks sugulaseks osutub teoloog Uku Masing. Nende ühised esivanemad on Berdi Toomas ja Anu, kes elasid Sutlema mõisa piirkonnas 18. sajandil.

Raplamaalt on pärit ka teine Evelini uus sugulane – muusik Lenna Kuurmaa. Evelinil ja Lennal on ühine esiema Ann, kes elas Sutlema mõisa piirkonnas. Kõigepealt abiellus Ann endast 38 aastat vanema Jüriga, kes oli mõisas kokk. Temaga sai ta kolm poega ja ühes neist pojast põlveb Evelin. Kui Jüri ära suri, võttis Ann uue mehe – mõisa köögis töötas veel üks Jüri, kelle poja Ann võttis. Temaga sai Ann neli last, kellest põlvneb Lenna. 

Seega on Lenna ja Evelin viienda põlve nõod. "Ma ei oleks üldse oodanud, et Evelin. Ma ei oodanud üldse mitte midagi, ma olin valmis, ma ei tea milleks iganes. Issand kui tore," rõõmustas Lenna. 

"Meile meeldib, et meil on ühine esiema. Selline naiste jõud ja vägi," tõdes Evelin. "Ma arvan, et meis mõlemis ongi seda tugevat naise väge, mis Ann äkki meile natukene siis kaasa andis," lisas Lenna.