"Oleme seadnud eesmärgiks aidata ja toetada seal, kus võimalik, aga mitte elada laste eest ega valmistada ette kõiki situatsioone. Kui saad aidata, tuleb seda teha, aga lastele tuleb anda võimalus elus edasi minna," ütles Silberauto AS asutaja, omanik ja juht, kes mõned aastad tagasi oma elutöö maha müüs.

Väino Kaldoja tõi saates näiteid isiklikest kogemustest, kus vanemate otsused laste parema elu nimel ei ole osutunud positiivseks, pigem hoopis mureks.

"Minu emapoolsed vanaisa-vanaema ostsid renditalu metsade ja soode keskele, kuhu oli raske ligi pääseda, välja arvatud hobusega. Nad tegid seda selleks, et lastel oleks tulevikus parem. Mis aga juhtus – lapsed läksid kodunt välja ja kellelegi polnud seda asjandust vaja. Ühel hetkel tekkis koorem – mis saab, kes seda hooldab ja üleval peab," rääkis Kaldoja ning tõi näite ka oma vanematest, kes nägid kõvasti vaeva, et lastele maja ja hiljem eraldi toad ehitada, kuid selleks ajaks, kui toad valmis said, olid nemad vennaga kodunt lahkunud.

Isa põhimõtted ja ema soojus

Isaga saatesse tulnud ettevõtja, investor ja Vaba Lava eestvedaja Allan Kaldoja tunnistas, et hindab isa juures väga seda, et ta on andnud talle võimaluse oma töö ja elu valida ning pole teda surunud enda eluratta rööbastesse. Tema jaoks on elukogemuse saamine tähendanud elu hõlmamist kogu oma kirjususes, ja see ei tähenda ainult häid asju.

"Isa ütles, et oluline on töö ja haridus, aga tuleb ka midagi saavutada, mitte nagu jalgpallikeeles öeldakse – hakkame esimese poolaja keskel seisu hoidma," arvas Allan.

Ta töötas küll isa firmas Silberautos aastaid müügijuhina, kuid oma tulevikku seal siiski ei näinud ja miljoniettevõtet üle ei võtnud. "Isa on mul väga tark, ta ei ole öelnud, et siin on sulle ettevõte ja see on su elutee – see oleks minu jaoks olnud õudne."

Allan nimetas, et hoopis olulisem on suhtumine ellu ning anda põlvest-põlve edasi vaimu, et elada tuleb täiel rinnal ja mitte lüüa vedelaks, sest takistusi on alati. Ta sõnas, et on tänulik heade geenide eest. Kui isa tarkusest ja põhimõtetest oli juba juttu, siis ema puhul tõi Allan välja headuse, soojuse, emotsionaalse jõu ja kirgliku lähenemise.

Ka vanavanematel on ääretult tähtis roll Allani elus ja kujunemisel. Näiteks meenutas ta isapoolset vanaema, kellega sai alati koos Vikerraadio e-etteütlust tehtud. "Ja tema õpetas mind lugema, aga elupõlise õpetajana oli ta printsiip, et ainult läbi armastuse saab õpetada. Läbi sunni ja kurjuse võib ajutiselt painutada ja murda, aga õpetada saab vaid läbi soojuse, küll nõudlikkuse, aga toetuse."

Südametunnistuse puhtus ja õiglustunne

Väino Kaldoja arvates on üks olulisemaid tegureid maailmas vabadus. "Vabadusi on mitmeid, alates sõnavabadusest kuni majandusvabaduseni, aga on üks vabadus, ilma milleta ei seisa miski elus püsti – see on südametunnistuse puhtus."

Poeg Allan Kaldojagi nõustus: "Parem ela vaeselt, aga ela ausalt. Kui magama minnes on su süda raske, siis seda ei ravi sa ühegi välise meetodiga."

Ka õiglustunnet peavad Kaldojad määravaks, kuid Allani sõnul tuleb alati arvestada ka teiste inimeste õiglustundega, mis ei pruugi olla sinuga samasugune: "Ainult iseenda õiglustunde pealt ei saa läbi elu purjetada."

Narvas sündinud Allan meenutas oma lapsepõlve suvesid Narva-Jõesuus, kus tal tuli Peterburist pärit sinna suvitama tulnud sõpradele ja nende vanematele selgitada, et me ei ole mingid separatistid, kes tahavad Nõukogude Liidu rahvaste sõprust õõnestada, vaid lihtsalt ise oma asju ajada.

Samal ajal tuli tal Tallinnas eestlastega ette konflikte, kuna teda nimetati venelaseks, olgugi et vene verd voolab Allanis veerandi jagu. "Kuidas võrdlemisi mõistlikud inimesed suudavad üht ja sama asja vaadata täiesti eri seisukohtadest. Mina nägin mõlemat ja sain mõlemast aru," jagas ta.

Viskan teile rahapakke helikopteri pealt alla

Aastaid Eesti jõukamate inimeste edetabelis figureerinud Väino Kaldoja tõdeb, et tema lapsepõlv ei olnud rahaliselt rikkalik, ometi saavutas ta oma tegutsemisega varakult majandusliku iseseisvuse.

"Meelde on jäänud pühapäevased pannkoogisöömised, laupäeviti käidi siis ju ka tööl ning muudkui arutati, mis vahendid on maja ehituse kõrvalt võimalik paigutada laste jalatsitesse-kasukatesse. Ma olevat seda natuke naeruvääristanud ja öelnud, et kannatage, kasvan suureks, ostan helikopteri ja viskan teile rahapakke alla. Seda ma kahjuks ema eluajal täita ei suutnud."

Juba poisikesena organiseeris Väino end salaja autokastis heinatöödele, kus oli võimalik teenida rohkem raha kui rohimisega. Küll füüsiliselt väga raske tööga, aga sedasi suutis ta endale osta jalgratta või koolitarbed.

Väino lapsepõlvekodus oli haridus ülitähtsal positsioonil – seda peeti selleks, mis elus edasi viib. Nii otsustas Väino kandideerida tugevasse Nõo Keskkooli, kuhu püüdsid sisse saada noored üle terve riigi. Ta võeti kooli vastu, kuid pidi end kõvasti täiendama ja eeltööd tegema. "Nõo kool oli minu jaoks väga tugev hüppelaud, vundament tuleviku eluks."

Aga lisaks tugevale haridusele sai Väino Nõost kõva elukooli: "Olime 16-aastased ja elasime üheksa poisiga ühes toas. Ja kui sa sedasi ei õpi ära tolerantsust, teineteisega arvestamist, enesekehtestamist – kus siis veel," mõtiskles ta ja jätkas:" Ma ei ole kunagi olnud elus hea võitleja ega võistleja. Aga kui ma tagasi elu vaatan, siis olen naerdes öelnud, et ma olen olnud suhteliselt hea võitja. Ilma võitluse ja võistluseta. Need võidud on hoopis teistmoodi tulnud," ütles ta.

"Käbi ei kuku..." on Vikerraadio eetris pühapäeviti kell 10.10. Saatejuht on Sten Teppan.