Järvsoo rääkis, et kunst ja kunstnikud on oluline osa Eestis, mistõttu peab ta 20. augusti roosiaia vastuvõttu väga oluliseks sündmuseks, sest just sinna saavad kutse paljud kultuuritegelased. "Alati, kui ma olen sinna sattunud, näen ma kunstnikke, keda ma näen võib-olla ainult nende näituste avamistel või kui nad esitlevad mõnda uut muusikapala," märkis ta.

Disaner arvab, et 30 või 50 aasta pärast mäletavad inimesed pigem seda, millist muusikat täna kuulatakse, mitte seda, mille üle poliitikud ja ajakirjandus arutlevad. "Riik ei ole tegelikult poliitika ja maksud, riik on inimesed, mida inimesed teevad ja mis meeleolus nad on. Kultuur on väga suur osa sellest, mis riik on. Ja maksud ei ole seda," leiab ta.

Taasiseseisvumispäeval on Järvsoo eelkõige tänulik, et Eesti on vaba riik. "See on üks eraldi asi, mille üle tasub rõõmu tunda," rõhutas ta.

Kuigi aastate jooksul on arutatud, kas Vabariigi tähtpäevi peaks pidama, on Järvsoo sõnul tegu oluliste suursündmustega. "Mina usun, et raha ei ole maailmast ega Eestist eriti kadunud. Küsimus on selles, kuhu raha pannakse ja jaotatakse. Kui see raha pannakse väga mõttetutesse kohtadesse, siis üks asi, mis ei ole mõttetu, on Eesti Vabariigi suursündmused, mis toimuvad ainult kaks korda aasta," leiab ta.

Eesti Vabariigile soovib Järvsoo helget tulevikku. "Vabadus on see, mida ma naudin. Eesti Vabariik võiks püsida vaba. See on üks kõige olulisemaid asju, mida soovida."