Hiphop 50: pidu, millest sündis siiani elav massikultuur
11. augustil täitus 50 aastat hiphopi sünnist, mille puhul on kohane meenutada selle ülemaailmse liikumise sünnilugu.
1973. aasta kuumal augustiööl korraldas Clive Campbell ehk DJ Kool Herc koos õega oma kortermaja puhkeruumis New Yorgi Lääne-Bronxi linnaosas "Tagasi kooli jam'i." Korraldatud peos polnud oma suuruse poolest midagi märkimisväärset, ruum suutis mahutada vaid mõned sajad inimesed. Ka asukoht polnud eriti soodne, kuid sellegipoolest tähistas see üritus punkti ajaloos, mis pani aluse tervele rahvusvahelisele liikumisele, kirjutab BBC.
Hiphop sündis sotsiaalsete, muusikaliste ja poliitiliste tegurite koosmõjul, mis olid sama keerulised ja mitmekülgsed nagu tema saund ise. Oma auhinnatud raamatus "Can't Stop Won't Stop: A History of the Hip-Hop Generation" (2005) hindas ajakirjanik ja akadeemik Jeff Chang, et hiphopi juured peituvad linnaplaneerija Robert Mosese linnauuenduslikus sotsiaalpoliitikas ja Richard Nixoni valitsuse poolses üldises hooletussejätmises. Nimelt rajas Moses maantee läbi linnaosade, mis olid koduks paljudele etnilistele gruppidele, jättes paljud inimesed kodu ja töökohata.
"Hiphop ei alanud poliitilise liikumisena," ütles Chang BBC-le. "Ei eksisteerinud manifesti. Noored, kes sellega alustasid, tahtsid lihtsalt lõbusalt aega veeta. Kuna nad kasvasid üles aga hülgamise poliitika keskel, sisaldas nende ajaviide juba eos massikultuurilist ümbersündi."
Selle asemel, et astuda otseseid poliitilisi samme, otsustas uus põlvkond väljendada end plaatide keerutamise, räppimise, breiktantsu ja grafiti kaudu – neli hiphopi põhialust. Brooklyni artist Fab 5 Freddy, kes ühendas omavahel New Yorgi muusika ja visuaalkunsti sfäärid, väitis, et tänu nende nelja elemendi omavahelisele interaktiivsusele, väljus hiphop puhtalt muusika või kunsti vallast ja sellest sai terve omaette kultuur.
Kool Herci tuntakse ühena hiphopi algusaegade "kolmest kuningast," kelle sekka kuulusid veel Afrika Bambaataa ja Grandmaster Flash. Chang väidab, et kogu liiumine algas aga just Kool Hercist. "Ilma temata ei oleks hiphopist saanud ülemaailmset fenomeni."
Clive Campbell sündis 1955. aastal Jamaikal ja kolis 1967. aastal New Yorki, kus sai oma suure kasvu tõttu hüüdnime Herakles (lühendatult Herc). Tänu oma isa tööle kohaliku bändi tehnikuna, oli Hercil ligipääs helitehnikale. Ta alustas DJ-na majapidudel, kus viis sisse tähtsaid tehnilisi uuendusi, võttes näiteks ühe plaadimängija asemel kasutusele kaks, mille ta mikserpuldi abil ühendas. Nii oli just temal naabruskonna kõige valjuhäälsem seadistus, millel kõlasid Jamaikalt kaasa võetud bassi- ja dub-helid, millele ta ka peale rääkis (toasting).
Veel olulisem oli aga Herci tähelepanek, et breiktantsijatele meeldisid väga instrumentaalsed vahemängud lauludes, mistõttu otsustas ta just nendele keskenduda, et publikut kauem tantsimas hoida. Ta oli avastanud niinimetatud breakbeat'i, mis sügavalt kaasaegset tantsumuusikat mõjutas.
"Iga kultuur vajab loomismüüti," sõnas Chang. "Need lood räägivad meile väärtustest, mida me tahame edasi anda. Ma arvan, et Clive'i ja Cindy lugu räägib vajadusest rõõmu järele suure turmtule keskel, loomingulisuse jõust hävingu vastu ja sellest, kuidas noorus leiab alati viisi enda väljendamiseks. Hiphoppi on elus hoidnud sellise väärtused nagu kaasatus, tunnustus, loomingulisus ja muutlikkus. Lõppude lõpuks on hiphop teismeliste ja nooruse pärusmaa ja kuniks nemad kannavad neid väärtusi edasi, ei sure hiphop iialgi," arvas Chang.
DJ Kool Herc kuulub 2023. aastast ka Rock'n'rolli Kuulsuste Halli ning tema kunagise kortermaja puhkeruumi on New Yorgi muinsuskaitseamet ametlikult tunnistanud hiphopi sünnikohaks.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: BBC