Lään käib linnavahelt ja loodusest prügi koristamas nii planeeritult kui ka spontaanselt. "Ma lähen äksi täis ja ma tahan koristada ja mingi hetk, kui ma olen juba kolm tundi koristanud, siis mul tuleb eksistentsiaalne kriis, et mida ma teen ja mida teised teevad," naeris Lään. "Aga siis ma saan sellest üle. Panen kõrvaklapid kõrva ja pärast on imeline tunne."

"Eraisikul ongi võimalus kas käia mööda avalikke prügikaste ja törtsutada natukene sinna ja tänna või siis panna kõik oma prügikasi, aga siis tuleb arvestada, et naabrid ei ole sellega eriti rahul," kirjeldas Lään, kuhu saab kokkukorjatud prügi hiljem panna. Tema jaotab tavaliselt prügi avalike prügikastide vahel ära.

Sarv nentis, et tema prügikorjamise aktsioonid leiavad enamasti aset spontaanselt ning üleskorjatüd prügi paneb ta samuti lähimatesse avalikesse prügikastidesse.

Lään ja Sarv jagavad kokkukorjatud sodi ka fotodena sotsiaalmeedias. Sarv tõdes, et sellised pildid ei ole kunagi nii populaarsed, kui kauneid eluhetki tabanud fotod. "Inimesed tahavad ikka glamuuri näha ja seda, kuidas elu on helge ja võib-olla nad tunnevad ka natuke süütunnet, et nemad seda ei tee," põhjendas ta.

Lään tõdes, et inimesed teavad küll, kuidas õige käituda oleks, ent tihtipeale ei jälgi nad enda nõuandeid. Näiteks õpetasid Lääne vanemad teda mitte prügi maha viskama, kuid nüüd on aktivist täheldanud, et isegi nemad viskavad vahel prügi maha.

"Ma näen, et prügi viiakse loodusesse ikkagi vähem," kommenteeris Sarv, et võrreldes varasemate aastatega on siiski looduses tänapäeval vähem prügi. "Aga maantee äärest kohvitopse ja võileivakarpe leiab," lisas ta.