Raivo Sildoja kinnitas, et kui Viljandi pärimusmuusika festival alustas, siis peeti enamikke rahvamuusikuid taidlejateks. "Taidlus ise on natukene halvakõlaline sõna, sest tegelikult taidlus on üks väga tore asi, aga lihtsalt muusikastiilid on erinevad ja taidlus on üks variant, kuidas muusikat teha," selgitas ta ja lisas, et esialgu takistas see aga kõvasti festivali korraldamist, kuna rahvamuusikal oli teistsugune mekk. "Pidi kogu aeg selgitama, miks üldse seda festivali vaja on, sest keegi ei kujutanud ette, miks keegi ostab pileti ja tuleb rahvamuusikat kuulama."

"Tänapäeval on suhtumine muusikasse nii palju muutunud ja arenenud, seda hinnatakse väga, kui sa mängid traditsioonitundlikult vaja muusikat, aga tol ajal vaadati imelikult," tõdes ta ja lisas, et tegelikult ei saa öelda, et mingil konkreetsel hetkel lõppes folkloor otsa. "Uus folkloor kasvab kogu aeg peale, kaasaegsemat folkloori koguvad muuseumite inimesed siiamaani ja teevad seda ka edaspidi."

Krista Sildoja rõhutas ka, et folkloor ei saa kunagi otsa. "Rahvapärane musitseerimine on meie igapäevase elu osa."