Lihulas toimus Vana-Läänemaa väärikate laulu- ja tantsupidu
Lihula mõisamäel peeti Vana-Läänemaa väärikate laulu- ja tantsupidu. Vana-Läänemaa ala hõlmas omal ajal lisaks praegusele Lääne maakonnale ka mõningaid piirkondi, mis jäävad nüüd Pärnu ja Rapla maakonna koosseisu.
Pidu sai hoo sisse pärastlõunal Tohtri pargi juures alanud rongkäiguga, mis kulges mööda Lihula peatänavat mõisamäele.
Vana-Läänemaa väärikate laulu- ja tantsupidu peeti esimest korda ning see tõi kokku esinejaid alalt, mis on kas praegu või siis olnud minevikus Läänemaa koosseisus.
"12 tantsurühma ja kuus laulukollektiivi ja veel pillimehi. Rahvas on meil Virtsust Vigalani, Valgust Varblani, Haapsalu, Lääne-Nigula," rääkis üks korraldajatest Mai Jõevee.
Lihula mõisamäe laval anti peole kohe hoog sisse. Tantsiti ja lauldi vaheldumisi.
"See on ju lihtsalt lõbus. Saab ju liigutada ennast ja tutvusi saab juurde," rääkis seeniorite tantsurühma Margareta juhendaja Eha Toomsar tantsu võlust.
Mai Jõevee sõnul sündis Lihulas peetud laulu- ja tantsupeo mõte ühest küljest sellest, et nüüd Lääneranna valla alale ja Pärnu maakonda jääva Hanila ja Lihula piirkonna eakad on jätkuvalt Läänemaa pensionäride ühenduse liikmed, teisest küljest aga seetõttu, et ka väärikas eas esinejad saaksid rahva ette astuda.
"Meiesugused väärikad inimesed enam väga üksinda püüne peale ei kipu, aga tantsida tahame ja tantsime. Et siis oleks koht, kus kokku tulla ja tantsida ja näha teiste tantsu ka," rääkis Jõevee.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"