"Me olime Poolas kaks nädalat täiesti suletud angaaris kinni, päikest nägemata," tutvustas Käosaar, lisades, et tal tekkis pigem tunne, justkui oleks ta kaks nädalat koopas veetnud. Siiski tõdes Käosaar, et angaari tehislik elukeskkond oli Kuule väga sarnane.

Käosaar uurib oma doktoritöös meeskondi, kes sääraseid ekspeditsioone läbi viivad ning sealseid stressoreid kogevad. "Psühholoogina on mul lihtsam mõista oma subjekte, kui ma olen ise samu asju kogenud, mida nemad läbi kogevad," põhjendas ta oma osalust.

"Ärkad üles, teed süüa ja siis vaatad, mis su kalender ette näeb. Küsimustikke täidame hommikul, päeval, õhtul – küsimustikke oli päris mitu, mida me igapäevaselt täitma pidime," kirjeldas ta oma tavapärast päeva Kuu-laadeses keskkonnas.

"Tegime erinevaid katseid, meie peal tehti erinevaid katseid," lausus ta. Käosaare sõnul tekkis harjutusi tehes kõige rohkem probleeme kommunikatsiooniga, kuna varustus vedas vahepeal alt. "Näiteks lõpetati ekspeditsioon Kuu pinnal ära valel hetkel, valedel põhjustel."

"Kahe nädala vältel ei lubatud meil lisatud suhkrut süüa ja kofeiini tarbida," rääkis Käosaar toitumispiirangutest. "Need pisikesed rituaalid, mis inimestel hommikul on ja neid üles äratavad – neid ei saanud teha," lisas ta.

"Kaks nädalat on tegelikult lühike aeg – saab hakkama," vastas Käosaar, et keegi meeskonnakaaslastest katkestamisele ekspeditsiooni vältel ei mõelnud.