Galerii: ingerisoomlased pidasid Padisel oma laulu- ja tantsupidu
Kohalike ingerisoomlaste traditsiooniline, 32. korda peetud laulu- ja tantsupidu toimus tänavu 9. juulil Padise kloostris. Rongkäiguga alanud pidustustel astusid üles ingerisoome seltsid üle Eesti ja Arsise kellade ansambel temaatilise kavaga.
"Ingerisoomlased on oma olemuselt Eesti-Soome sild, neis kehastub meie ühine kultuuriruum," ütles Soome Instituudi tegevjuht Hannele Valkeeniemi. "Samas on tegemist kõige vähem tuntud Soome silla sambaga, sest paljud Soome kolinud ingerisoomlased on "soomestunud" ja Eestis "eestistunud". Seepärast on äärmiselt tähtis ühine tantsu- ja laulupidu, mis annab kuuluvuse tunde, loob ja uuendab kultuuri, mida Stalini aeg püüdis hävitada."
Eesti linnades on juba enam kui kolme aastakümne vältel peetud iga-aastaseid laulu- ja tantsupidusid. Need koondavad suure hulga seltse, tantsurühmi, laulukoore üle terve Eesti ja ka naaberriikidest. Eesti pinnal peeti esimene sarnane pidu 1921. aastal Narvas. Pärast Eesti taasiseseisvumist toimus järgmine pidu 1991. aastal Elvas. Nüüdseks on sellest kujunenud traditsioon, kus kohalikud seltsid võtavad peo korraldamise kordamööda enda kanda, eesmärgiga siduda siinseid ingerisoomlasi ja nende järeltulijaid, hoida ühtset kultuuripärandit ning tutvustada seda ka laiemale avalikkusele.
Ingeri juurtega filmirežissöör Arvo Iho on selgitanud, miks kohaliku, sõja ajal Eestisse sattunud ingerisoome kogukonna ja nende järeltulijate aktiivne kaasamine siinmail oluline on. "See annab meelerahu. Vanematele inimestele annab see kokkukuuluvustunde ja noortele inimestele, kes võib-olla pole üldse osanud seda hinnata, annab see uue sügavuse. Praegu on kõikvõimalikud juurteuuringud üle maailma väga väärtustatud," rääkis Iho.
Laulu- ja tantsupeol esitles oma etnograafilist kollektsiooni ka Eesti kunstiakadeemias moedisaini õppinud Stella Tukia, kes koolitöö kaudu avastas oma ingeri tausta.
Toimetaja: Kerttu Kaldoja